Coop Pank

Coop Pank on Eesti kapitalil põhinev pank. Panga ametlik nimi on Coop Pank AS. Coop Pank kuulub Coop Pank gruppi. Coop Pank pakub hoiuseid, äri- ja eralaene, liisingut, pangakaarte, arveldusteenuseid, kaardimaksete vastuvõtmist, faktooringut, akreditiivi, privaatpangandust, kaubanduse finantseerimist ja kindlustusteenust.

Coop Pank AS
Coop Pank logo.jpg
Börsil Tallinna börs
Asutatud 1992
Peakorter Narva maantee 4, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti
Võtmeisikud Alo Ivask (nõukogu esimees), Margus Rink (juhatuse esimees)
Valdkonnad Pangandus
Tooted Finantsteenused
Käive 31,09 milj Tõus(+31,1%) (2020)
Puhaskasum 7,26 milj Tõus(+31,3%) (2020)
Vara 869,9 milj Tõus(+42,3%) (2020)
Töötajaid 230 (2019)
Tütarfirmad Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler AS, AS Martinoza, SIA Prana Property
Koduleht Coop Pank AS koduleht
Eesti Krediidipanga logo

Pangal on Eestis 15 kontorit ja 17 pangapunkti. Pangal ei ole väljaspool Eestit kontoreid ja pangapunkte. Panga klientidel on võimalik raha välja võtta ja hoiustada gruppi kuuluvas ligi 330 kaupluses üle Eesti. Selle viimasega eristub pank teistest Eestis tegutsevatest pankadest. Kauplustes pangaga suhtlemise võimalus loob eelduse, et pank võib olla populaarsem just eeskätt maapiirkondades, kuna toob pakutava teenuse klientidele lähemale. Coop pangal on internetipank ja mobiilipank. Coop Panga peakontor asub Tallinnas.[1]

Pank on liitunud Eesti Panga poolt arendatava välkmaksete süsteemiga R1, mis annab klientidele välkmakse tegemise võimaluse. Välkmakse on Euroopa makse, mille saaja pank on liitunud välkmaksete süsteemiga. Makse summas kuni 100 000 € jõuab saajani peaaegu kohe sõltumata nädalapäevast ja kellaajast.[2]

Coop Panga aktsiad on alates 10. detsembrist 2019. aastal noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas.[1]

Aastatel 1992–2017 kandis ettevõte nime Eesti Krediidipank.

AjaluguRedigeeri

  • 10. aprillil 1992. aastal sai vastasutatud krediidiasutus Eesti Pangalt pangategevuse litsentsi.[3]
  • 1993. aastal hakkas Krediidipank oma kontorivõrku laiendama ning avas panga filiaalid Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. [3]
  • 1994. aastal koliti ka peakontor uude asukohta Tallinnas Narva maantee 4.[3]
  • 1999. aastal sõlmis Krediidipank koostöölepingu Venemaa pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Venemaa vahelist kaubavahetust.[3]
  • 2003. aastal omandas Latvian Business Bank AS Eesti Krediidipangas 18,695%-lise osaluse. LBB kuulus 100% Bank Moskvõle, osaluse müügiga leiti pangale strateegiline investor, kes kasvatas 2005. aastal oma osaluse pangas 60%-ni ja 2006. aastal 65,7%-ni.[3]
  • 2004. aastal suri Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason ning uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.[3]
  • 2010. aastal otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 264 miljonilt kroonilt 720 miljoni kroonini[4]. Emissioon muutis olulisel määral Krediidipanga omanike struktuuri. Senine suuromanik – Bank of Moscow, kellel on läbi Latvijas Biznesa Banka (LBB) Krediidipangas ligi 90% osalus, asus Krediidipanga aktsionäride ringi otseosaluse kaudu.[3]
  • 2013. aasta oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks oli pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.[3]
  • 2015. aastal viidi läbi pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud organisatsioon rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks.[3]
  • 2017. aastal ostis Inbank AS 25% ja Coop Eesti 59,7% Eesti Krediidipank AS aktsiatest. Krediidipank tegutses oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, 2. oktoobril 2017. aastal sai Krediidipangast ametlikult Coop Pank. Panga omanike muutumisega muutus panga strateegia, äriplaan ja struktuur.[5]
  • 7. novembril 2017. aastal avati kasutajatele Coop Panga mobiilipank.[6]
  • 10. detsembril 2019. aastal algas Coop Panga aktsiatega kauplemine Tallinna börsil.
  • 18. jaanuarist 2021 on Coop Panga klientidel võimalik pangas oleva arvelduskonto vahendusel krüptoraha oma tarbeks osta või müüa. Võimalus ei puuduta krüptoraha rahakotiteenuste pakkujaid ja muid vahendajaid, kes võtavad raha kolmandatelt isikutelt, eesmärgiga soetada selle eest krüptovaluutasid.[7]

MajandusnäitajadRedigeeri

Pangal on 2020. aasta lõpu seisuga 86 700 igapäevapanganduse klienti. Aasta kolme viimase kuuga suurenes panga kliendiportfell 6 800 kliendi ehk 9% võrra. Panga laenuportfell on samal ajal kasvanud 12% ja hoiuste maht 10%.[8]

2019. aastal oli Coop Panga müügitulu 23,82 miljonit eurot. 2020. aastal oli Coop Panga müügitulu 31,09 miljonit eurot.

2020. aasta näitajad võrreldes 2019. aastaga:[9]

  • müügitulu on 31% suurem;
  • ärikasum ehk EBITDA 65% suurem;
  • puhaskasum 31% suurem.

Omanikud (aktsionärid)Redigeeri

Coop Pangal oli seisuga 31.detsember 2020 ligi 13 000 aktsionäri.[10]

Seisuga 3. märts 2021 omab enim Coop Panga aktsiaid:[11]

  1. Coop Investeeringud OÜ (24,98% aktsiatest);
  2. Andres Sonn (9,32% aktsiatest);
  3. CM Capital OÜ (6,8% aktsiatest);
  4. Harju Tarbijate Ühistu (3,75% aktsiatest);
  5. Eesti Ühistukapital (3,6% aktsiatest);
  6. Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ (2,87% aktsiatest).

Tarbijate ühistud omavad kokku umbes 18,06% aktsiatest, kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.[12]

IPO ja väärtpaberidRedigeeri

IPORedigeeri

18.–29. november 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) eesmärgiga emiteerida kuni 32 180 155 uut lihtaktsiat, millele lisandusid panga aktsionäride pakutud kuni 8 065 700 olemasolevat aktsiat. 10 879 investorit märkisid kokku 32 989 362 aktsiat ja kuigi Jaeinvestorite märkimine ületas ootusi, siis institutsionaalsete investorite märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Nii märgiti 71% esialgu planeeritud maksimaalsest IPO mahust. Kõik märkijad said aktsiaid soovitud koguses. Pank teenis pakkumisega brutotulu ligikaudu 31,3 miljonit eurot. Pärast Panga aktsiakapitali suurendamise registreerimist Eesti Väärtpaberiregistris oli Panga aktsiakapital 60 960 316,9 eurot ning see koosnes 89 456 166 aktsiast. Coop Panga nõukogu kinnitas IPO mahuks 37,9 miljonit eurot ja aktsia hinnaks 1,15 eurot aktsia kohta.[13]

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia.[14]

VäärtpaberidRedigeeri

Coop Panga aktsiatega kauplemine algas Tallinna börsil 10. detsembril 2019.[15] Aktsia lühinimi börsil on CPA1T.

Seisuga 3. märts 2021 oli Coop Pangal noteeritud Eesti Väärtpaberite Registris 90 623 866 aktsiat.[16]

2020. aastal tõusis aktsia hind 9% võrra.[17] Coop Pank ei ole maksnud investoritele dividende.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri