Liising
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2017) |
Liising on leping, millega liisinguandja ehk rendileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara soetusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja.[1] Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat.
Ajalugu muuda
Esimesed näited liisingu kohta pärinevad 2000. aastatest eKr, kui sumerid kasutasid liisingutehinguid põllumajanduses ja käsitööriistade hankimisel. Esimene liisinguettevõte (British Birmingham Wagon Company) loodi 1855. aastal Inglismaal. Tänapäevane liising sai alguse 1952. aastal, mil Ameerika Ühendriikides loodi liisinguettevõtte United States Leasing. 1970. aastate esimeseks pooleks oli liising levinud peaaegu kogu maailmas.[2]
Liisingu liigid muuda
Liisingu liigitusi on erinevaid. Näiteks on olemas teenusliising ja täisteenusliising, mille puhul pakutakse liisinguvõtjale lisateenuseid. Erinevus seisneb lisateenuste hulgas: täisteenusliisingu puhul on neid rohkem. Vahet tehakse ka riigisisesel ja rahvusvahelisel liisingul. Riigisisese liisingu puhul tegutsevad nii liisinguandja kui ka -võtja samas riigis, rahvusvahelise liisingu korral on tegutsemisriik aga erinev.[1]
Peamised liisinguliigid on kasutusliising ja kapitaliliising.
Kasutusliising ehk kasutusrent muuda
Kasutusliisingu puhul rendib liisinguandja oma vara kokkulepitud perioodiks liisinguvõtjale, kes tagastab selle liisinguperioodi lõppedes. Liisinguvõtja võib liisinguperioodi lõppedes ka lepingut pikendada või liisitud vara jääkväärtuse alusel välja osta.[1] Kasutusliising sobib juhul, kui liisinguvõtja ei soovi pärast liisinguperioodi lõppu saada vara omanikuks.[3]
Kapitaliliising ehk kapitalirent muuda
Kapitaliliisingu korral tasub liisinguvõtja liisinguperioodi jooksul kogu vara maksumuse (ja ka intressi) ning saab lepingu lõppedes vara omanikuks. Liisinguvõtjale kanduvad üle kõik liisinguvaraga seotud tulud ja riskid.[1] Kapitaliliising sobib juhul, kui liisinguvõtjal on kindel soov saada pärast liisinguperioodi lõppu vara omanikuks. Kapitaliliisingu üks alaliik on jääkväärtusega kapitaliliising, millel on kuumaksed väiksemad, kuid liisinguperioodi lõppedes tuleb tasuda suurem viimane osamakse.[3] Kapitaliliisinguga sarnased tingimused on järelmaksuga müügil, mil vara ostetakse eraisikult või ettevõttelt, kes pole käibemaksukohustuslane.
Liisingu plussid muuda
Liisingu head küljed on järgmised.[4]
- Liisingu puhul puudub lisatagatise vajadus.
- Liising võimaldab ettevõtetel paremini juhtida oma käibekapitali.
- Iga kuu on kindel liisingumakse, mis lihtsustab kalkuleerimist.
- Liising annab ettevõtetele võimaluse uuendada oma seadmeid ja tehnikat.
- Liising suurendab liisinguvõtja vabadust, kuna see pakub pangalaenude ja krediidiliinide kõrval rahastamisvõimalust.
- Liising võimaldab klientidele pakkuda täisteenust: osal juhtudel sisalduvad liisingus ka liisitud seadme kindlustus ja hooldus.
- Liisingumaksude arvelt saab vähendada makse.
- Liisinguandja liisitava vara omanikuks olek suurendab tema kindlustunnet ning liisingut on võimalik saada parematel tingimustel kui näiteks pangalaenu.
Liising Eestis muuda
Eestis algasid liisingutehingud 1993. aastal ja sama aasta 20. juulil asutati Eesti esimene liisinguettevõte – Hansapangale kuuluv AS Hansa Liising Eesti.[5] Liisinguturg arenes kiiresti ning seetõttu oli vaja liisinguettevõtete huvide kaitseks ja probleemide lahendamiseks luua liit. Nii loodi 28. septembril 1995 Eesti Liisinguühingute Liit. Liidul on 2017. aasta seisuga 9 liiget ning see katab 98% Eesti liisinguturu kogumahust.[6]
1. jaanuar 2017 seisuga oli Eestis suurim liisinguvarade osakaal sõiduautodel ja muudel väikesõidukitel (48%). Nendele järgnesid masinad ja seadmed 27% ning tarbesõidukid 20%-ga. Kinnisvaraga seotud liisingulepingud moodustasid vaid 0,6% kõigist liisingulepingutest. Pankade välja antud liisinguportfell oli kokku ligi 1,92 miljardit eurot.[7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Andro Roos, Priit Sander, Maire Nurmet, Nadežda Ivanova "Finantsturud ja -institutsioonid" TÜ Kirjastus, 2014
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2015. Vaadatud 20. aprillil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2017. Vaadatud 20. aprillil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2018. Vaadatud 20. aprillil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Kurvits, K. Eesti liisinguturu areng ja perspektiivid. TÜ ettevõttemajanduse instituut, 2008. (bakalaureusetöö)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2017. Vaadatud 20. aprillil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/914/treeMenu/FINANTSSEKTOR/148/972