Kindlustus
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.
Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud.
Kindlustuse liigid
muudaKindlustuse vormi järgi jaotub kindlustus vabatahtlikuks, kohustuslikuks ja sundkindlustuseks. Kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest, on vabatahtlik. Kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Vabatahtlikku ja kohustuslikku kindlustustegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Kindlustus, mille puhul isikul on seadusega ettenähtud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule, on sundkindlustus.
Kindlustusseltsid jagatakse kindlustuse objekti järgi elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustustegevuse põhiliigid on: kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus. Ettevõtteid, kes vahendavad kindlustusseltside teenuseid, nimetatakse kindlustusmaakleriteks.
Kindlustuse põhiliigid
- Liikluskindlustus
- Kaskokindlustus
- Kodu- ja varakindlustus
- Reisikindlustus
Juriidilise isiku varakindlustus
- Ettevõtte varakindlustus: hooned, seadmed, inventar jms
- Laos asuva kauba kindlustus
- Ettevõtte seadmed ja masinad (CPM, MB)
- Elektrooniliste seadmete sisene rike (EEI)
- Ärikatkestuse kindlustus
- Ehitus- ja montaažitööde kindlustus (CAR, EAR)
Elu- ja tervisekindlustus
- Õnnetusjuhtumikindlustus
- Meditsiinikindlustus
- Elukindlustus, sh kogumiskindlustus (pensionisambad)
Garantiikindlustus ja finantsriskid:
- Ehitusfirma
- Tollimaakler, ladu, printsipaal
- Krediidikindlustus ja lepinguliste kohustuste täitmise garantii
- Direktorite ja ametnike vastutus (D&O)
- Poliitiliste riskide ja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kindlustus
- Õigusabikindlustus
Transpordivahendite kindlustus
- Laevad, mootorpaadid ja jahid
- Raudteevagunite ja vedurite kindlustus
- Õhutransport
Vastutuskindlustus
- Üldvastutus kolmandate isikute ees
- Tootja vastutuskindlustus
- Tööandja vastutuskindlustus
- Raudtee omaniku vastutus
- Autovedaja vastutuse kindlustus (CMR, TIR)
- Ekspedeerija vastutuskindlustus
- Erialase tegevuse vastutuskindlustus, nt notar, advokaat, arhitekt
- Ürituse korraldaja vastutus
- Üürniku või rentniku vastutus
- Veosekindlustus
- Korteriühistu vastutuskindlustus
Muud kindlustusliigid
- Lemmiklooma kindlustus (koer, kass, linnud jmt)
- Loomakindlustus
- Metsakindlustus
Edasikindlustuse liigid
- Kahjukindlustuse edasikindlustus
- Elukindlustuse edasikindlustus
Tänapäeval on võimalik arvutada enamiku seltside hinnad reaalajas elektrooniliste kanalite kaudu, kus lepingu sõlmija täidab ise avalduse internetis ja saab valmis kindlustuspoliisi oma arvutisse salvestada ning välja printida.
Kindlustusseltsid
muuda- Pikemalt artiklis Kindlustusselts
Kindlustusseltsid Eestis
muudaVt peatükki "Eesti kindlustus"
Kindlustusmaakler
muudaEttevõtluses müüvad kindlustustooteid nii kindlustusmaaklerid kui ka -agendid. Kindlustusmaakler müüb kliendile eri ettevõtete kindlustusteenuseid. Kindlustusagendid esindavad konkreetseid kindlustusseltse ja müüvad ühe ettevõtte teenuseid.
Eesti kindlustusmaaklerid
muudaVt peatükki "Eesti kindlustus"
Eesti kindlustus
muudaEsimene üle-eestiline kindlustusühistu asutati aastal 1831 Tartus (Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts).[1] 1852 asutati Tallinnas Eestimaa Vastastikune Tulekindlustusselts ja 1862 Tartus Liivimaa Vastastikune Tulekindlustusselts .[1]
19. sajandil tegelesid kindlustusühistud eeskätt tule- ja rahekindlustusega.[1] Kindlustusteenust kasutasid peamiselt mõisad.[1]
Eestlaste enda asutatud (1907 Tartus) esimene üle-eestiline kindlustusühistu oli Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts (hilisem Ühistegelik Kindlustusselts Eesti).[1] 1912 asutati Tallinnas Baltimaade Vastastikune Elukindlustusselts, kuhu kuulusid peamiselt baltisakslased.[1]
Eesti iseseisvusajal, 1923. aastal võttis kindlustusettevõte Polaris üle Liivimaa Vastastikuse Kinnituse Seltsi varad ja kohustused.[1] Eesti Vastastikuse Tulekinnituse Seltsi ja Baltimaade Vastastikuse Elukindlustusseltsi võttis üle Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts.[1] Iseseisvusajal oli elukindlustus tulekindlustuse järel teisel kohal.[1]
1936. aastal vastu võetud kindlustusasutuste seaduse järgi nimetati ülemaalised kindlustusühistud ühistegelikeks kindlustusseltsideks.[1] Kindlustusseltsid lõpetasid tegevuse aastal 1940 pärast Riigivolikogu pankade ja suurtööstuste riigistamise deklaratsiooni.[1]
Kohustuslikud ja sundkindlustused Eestis
muudaPeale eraõiguslike ja ärilistel eesmärkidel toimiva kindlustuse on Eestis ka mitmeid riiklikult korraldatud kindlustusi.
Eestis on liikluskindlustus kohustuslik vastutuskindlustus. Ühtlasi on liikluskindlustus enamlevinud kindlustusliik Eestis.
Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seadusega kehtestatud kohustuslik kindlustusliik kõigile mootorsõidukitele ja nende haagistele, mille tehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 km/h ja millel peab olema registrimärk.
Liikluskindlustuse leping on tähtajatu. Lepingu sõlmivad omavahel kindlustusandja ja kindlustusvõtja liikluskindlustuse poliisi ostmisel. Liikluskindlustuse poliis on aga tähtajaline. Tähtaja saabumisel kohustusliku liikluskindlustuse leping küll ei lõpe, kuid isikul puudub kuni uue kindlustuspoliisi saamiseni õigus kasutada sõidukit teeliikluses.
Riikidesse, kus kehtib kohustuslik liikluskindlustuse seadus, on võimalik siseneda, ostes riigi piirikindlustuspoliisi. Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti. Rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust pole vaja. Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts. Alates 1. maist 2004. a pole Eesti roheline kaart mõnes riigis kohustuslik, vaid soovitatav.
Rohelist kaarti on soovitatav kasutada järgmistes riikides: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Eesti, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Norra, Holland, Portugal, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Šveits. Riigid, kus roheline kaart on kohustuslik: Albaania, Andorra, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Maroko, Moldaavia, Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Tuneesia, Türgi, Ukraina.
Eestis on liikluskindlustuse tagamiseks loodud Eesti Liikluskindlustuse Fond, mis on mittetulundusühing ja mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjatena tegutsevad ettevõtted. Eesti Liikluskindlustuse Fond:
- hüvitab kindlustamata ja tundmatuks jäänud sõidukite tekitatud liikluskahju;
- haldab liikluskindlustuse infosüsteemi ja liikluskindlustuse registrit;
- täidab hüvitusorgani ja teabekeskuse ülesandeid;
- on piirikindlustuse kindlustusandja;
- on rohelise kaardi büroo Eestis;
- korraldab kahjuennetust;
- korraldab kindlustusvaidluste lahendamist.
Eesti Liikluskindlustuse Fond on liikluskindlustuse seaduse mõistes garantiifond.
2001. aastal võeti riigikogus vastu tervishoiuteenuste korraldamise seadus, mis muutis Eesti ravikindlustussüsteemi. Riikliku ravikindlustussüsteemiga tagab riik inimese tervise säilitamise kulud, haigusest või vigastusest johtuva ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning rasedus- ja sünnitushüvitise maksmise. Kohustuslik ravikindlustus tagatakse kõikidele isikutele, kes on maksnud ise või kelle eest on makstud ravikindlustusmaksu. Riikliku ravikindlustuse eelarvest kaetakse kindlustatute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete ravikindlustuskulud. Eratervishoiuasutused ja eraarstid võivad lepingu alusel täita ka riigi ja omavalitsusüksuste antud ülesandeid. Igal Eesti vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus vältimatule arstiabile. Arstiabi on vältimatu olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist. Igal inimesel on õigus saada arstilt ülevaadet oma tervislikust seisundist.
Pensionikindlustus on kindlustus, mille korral kogutakse raha pensionieaks ja mille väljamakseid tehakse kokkulepitud ea saabumisel või kindlustatud isiku invaliidistumisel. Alates 1.aprillist 2000 toimub arvutatakse pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seadusega sätestatakse, kellel on õigus riiklikule pensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kes määrab nende suuruse. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral ning seda makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud rahalistest vahenditest.
Peale riikliku pensioni ehk esimese samba, mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine sammas ehk kohustuslik pensionikindlustus ja kolmas sammas ehk vabatahtlik pensionikindlustus. Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on kohustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik.
Töötuskindlustus on Eestis sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise juhul, kui ta jääb töötuks, koondatakse kollektiivselt või tööandja muutub maksujõuetuks. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetena laekunud rahast. 2011. aastal on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2,8% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4%.
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muudaEestikeelsed doktoritööd kindlustusest
muudaEestikeelsed teadusmagistritööd kindlustusest
muuda- "Liikluskindlustus kui kohustuslik vastutuskindlustus" Olavi-Jüri Luik
- "Arsti erialane vastutuskindlustus" Ingeri Luik
- "Laevakindlustusleping: poolte õigused ja kohustused" Ingrid Aloe
- "Kindlustusvõtja ja kahjustatud isiku õigused vastutuskindlustuses" Triinu Hiob
Eestikeelsed magistritööd (3+2) kindlustusest
muuda- "Vastastikune kindlustusselts kui alternatiiv kindlustusaktsiaseltsile" Merilin Kuusler
- "Kindlustusvõtja lepingueelne teavitamiskohustus ja kindlustusriski suurendamine" Magnus Braun
- "Õigusabikulude kindlustus" Jaanika Reilik
- "Asjade kogumine kindlustus kui spetsiifiline kindlustustoode" Kaisa Laidvee
- "Pettused kahjukindlustuses ja nende tõkestamine" Aksel Erik
- "Kahju suuruse arvutamisega seotud probleemid ehituse kindlustamisel kahjukindlustuses" Claude Kaasik
- "Kindlustusriski suurenemine ja selle mõju kindlustusandja täitmiskohustusele" Moonika Möller
- "Erand diskrimineerimiskeelust kindlustusteenuse osutamisel" Armin Allmäe
- "Tüüptingimuse kahjukindlustuslepingu osaks saamine" Grete-Maarja Stelmak
- "Kokkuleppelise kindlustusväärtuse tähendus kahjukindlustuses" Markus Voldemar Jakobsoo
- "Ehitise taastamise nõue kodukindlustuslepingus ja hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele tarbijakrediidilepingus" Ingrid Erm-Saks
Eestikeelsed teadusartiklid kindlustusest
muuda- "Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus" Juridica 2018, nr 7, 447-456 , Olavi-Jüri Luik, Kärt Saar
- "Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm"Juridica 2018, nr 7, 478-488, Olavi-Jüri Luik, Alar Urm
- "Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumijärgsed kohustused varakindlustuses" Juridica, 2017, nr 9, lk 609-618 , Olavi-Jüri Luik, Kärt Saar
- "Ohutusnõuded kahjukindlustuses", Juridica, 2016, nr 10, lk727–735, Olavi-Jüri Luik,
- "18 aastat liikluskindlustuse seaduse kehtimist Eestis. Kuidas edasi?", Juridica, 2011, nr 4, lk 298–309, Olavi-Jüri Luik, Villu Kõve
- "Poolte teavitamiskohustus enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist", Juridica, 2011, nr 2, lk 109–117, Olavi-Jüri Luik, Margus Poola, Magnus Braun
- "Kindlustusmakse tasumise kohustus kui kindlustusvõtja põhikohustus kahjukindlustuses", Juridica, 2010, nr 3, lk 184–195, Olavi-Jüri Luik, Karl Haavasalu
- "Hüpoteegipidaja – privilegeeritud subjekt kahjukindlustuses", Juridica, 2009, nr 7, lk 428–438, Olavi-Jüri Luik, Andrus Kattel
- "Kindlustusriski mõiste sisustamine ja kasutamine kindlustuslepingute tüüptingimustes", Juridica, 2008, nr 3, lk 164–170, Olavi-Jüri Luik, Karl Haavasalu
- "Vastutuskindlustus Eesti ja Saksa õiguses: kindlustushüvitise väljamaksmisest vabanemise alused", Juridica, 2007, nr 2, lk 108–118, Karl Haavasalu
- "Kindlustussumma ja kindlustusväärtuse tähendus kindlustuslepinguõiguses", Juridica, 2006, nr 2, lk 96–103, Janno Lahe
- "Kindlustuse mõju deliktiõiguslikule kahju hüvitamise kohustusele. Kahjuhüvitise vähendamine ja tagasinõudeõigus", Juridica, 2005, nr 6, lk 376–384, Marika Oksaar
- "Kindlustuspettus", Juridica, 1997, nr 7, lk 341–345, Jüri Press
Eestlaste kirjutatud võõrkeelseid teadusartikleid kindlustusest
muuda- "Do the Principles of European Insurance Contract Law Go Too Far in Protecting the Policyholder?", Juridica International, 2011, nr 18, lk 73–83, Olavi-Jüri Luik
- "Significance of the Principles of European Insurance Contract Law for the pre-contractual information duty: Experience of the Baltic States", Current Issues of Business and Law, Vol 6, No 2 (2011), lk 192–215, Olavi-Jüri Luik and Magnus Braun
- "Does the insurance premium payment regulation as stipulated in the Principles of European Insurance Contract Law protect policyholders sufficiently enough?", Current Issues of Business and Law, Vol 7, No 1 (2012), lk 85–107, Olavi-Jüri Luik and Tomas Kontautas
- "Policyholder obligations after an insured event: Are Baltic insurance laws too insurer-friendly compared to the principles of European insurance contract law?", BALTIC JOURNAL OF LAW & POLITICS, Vol 5, No 1 (2012), lk 137–164, Olavi-Jüri Luik
- "Aggravation of Risk and Precautionary Measures in Non-Life Insurance: A Tricky Scope for the Insurer?", BALTIC JOURNAL OF LAW & POLITICS, Vol 8, No 2 (2015), lk 137–164, Olavi-Jüri Luik
- "Исключения из страхового покрытия, не отвечающие критериям честной деловой практики: перспективы защиты прав страхователей в России и Эстонии как государстве — члене Европейского Союза" Журнал зарубежного законодательства и сравнительного правоведения, No 6, (2019), Olavi-Jüri Luik