Kindlustus

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud.

Kindlustuse liigid muuda

Kindlustuse vormi järgi jaotub kindlustus vabatahtlikuks, kohustuslikuks ja sundkindlustuseks. Kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest, on vabatahtlik. Kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Vabatahtlikku ja kohustuslikku kindlustustegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Kindlustus, mille puhul isikul on seadusega ettenähtud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule, on sundkindlustus.

Kindlustusseltsid jagatakse kindlustuse objekti järgi elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustustegevuse põhiliigid on: kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus. Ettevõtteid, kes vahendavad kindlustusseltside teenuseid, nimetatakse kindlustusmaakleriteks.

Kindlustuse põhiliigid

Liikluskindlustus
Kaskokindlustus
Kodu- ja varakindlustus
Reisikindlustus

Juriidilise isiku varakindlustus

Ettevõtte varakindlustus: hooned, seadmed, inventar jms
Laos asuva kauba kindlustus
Ettevõtte seadmed ja masinad (CPM, MB)
Elektrooniliste seadmete sisene rike (EEI)
Ärikatkestuse kindlustus
Ehitus- ja montaažitööde kindlustus (CAR, EAR)

Elu- ja tervisekindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus
Meditsiinikindlustus
Elukindlustus, sh kogumiskindlustus (pensionisambad)

Garantiikindlustus ja finantsriskid:

Ehitusfirma
Tollimaakler, ladu, printsipaal
Krediidikindlustus ja lepinguliste kohustuste täitmise garantii
Direktorite ja ametnike vastutus (D&O)
Poliitiliste riskide ja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kindlustus
Õigusabikindlustus

Transpordivahendite kindlustus

Laevad, mootorpaadid ja jahid
Raudteevagunite ja vedurite kindlustus
Õhutransport

Vastutuskindlustus

Üldvastutus kolmandate isikute ees
Tootja vastutuskindlustus
Tööandja vastutuskindlustus
Raudtee omaniku vastutus
Autovedaja vastutuse kindlustus (CMR, TIR)
Ekspedeerija vastutuskindlustus
Erialase tegevuse vastutuskindlustus, nt notar, advokaat, arhitekt
Ürituse korraldaja vastutus
Üürniku või rentniku vastutus
Veosekindlustus
Korteriühistu vastutuskindlustus

Muud kindlustusliigid

Lemmiklooma kindlustus (koer, kass, linnud jmt)
Loomakindlustus
Metsakindlustus

Edasikindlustuse liigid

Kahjukindlustuse edasikindlustus
Elukindlustuse edasikindlustus

Tänapäeval on võimalik arvutada enamiku seltside hinnad reaalajas elektrooniliste kanalite kaudu, kus lepingu sõlmija täidab ise avalduse internetis ja saab valmis kindlustuspoliisi oma arvutisse salvestada ning välja printida.

Kindlustusseltsid muuda

Pikemalt artiklis Kindlustusselts

Kindlustusseltsid Eestis muuda

Vt peatükki "Eesti kindlustus"

Kindlustusmaakler muuda

Ettevõtluses müüvad kindlustustooteid nii kindlustusmaaklerid kui ka -agendid. Kindlustusmaakler müüb kliendile eri ettevõtete kindlustusteenuseid. Kindlustusagendid esindavad konkreetseid kindlustusseltse ja müüvad ühe ettevõtte teenuseid.

Eesti kindlustusmaaklerid muuda

Vt peatükki "Eesti kindlustus"

Eesti kindlustus muuda

Esimene üle-eestiline kindlustusühistu asutati aastal 1831 Tartus (Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts).^[1] 1852 asutati Tallinnas Eestimaa Vastastikune Tulekindlustusselts ja 1862 Tartus Liivimaa Vastastikune Tulekindlustusselts .^[1]

19. sajandil tegelesid kindlustusühistud eeskätt tule- ja rahekindlustusega.^[1] Kindlustusteenust kasutasid peamiselt mõisad.^[1]

Eestlaste enda asutatud (1907 Tartus) esimene üle-eestiline kindlustusühistu oli Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts (hilisem Ühistegelik Kindlustusselts Eesti).^[1] 1912 asutati Tallinnas Baltimaade Vastastikune Elukindlustusselts, kuhu kuulusid peamiselt baltisakslased.^[1]

Eesti iseseisvusajal, 1923. aastal võttis kindlustusettevõte Polaris üle Liivimaa Vastastikuse Kinnituse Seltsi varad ja kohustused.^[1] Eesti Vastastikuse Tulekinnituse Seltsi ja Baltimaade Vastastikuse Elukindlustusseltsi võttis üle Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts.^[1] Iseseisvusajal oli elukindlustus tulekindlustuse järel teisel kohal.^[1]

1936. aastal vastu võetud kindlustusasutuste seaduse järgi nimetati ülemaalised kindlustusühistud ühistegelikeks kindlustusseltsideks.^[1] Kindlustusseltsid lõpetasid tegevuse aastal 1940 pärast Riigivolikogu pankade ja suurtööstuste riigistamise deklaratsiooni.^[1]

Kohustuslikud ja sundkindlustused Eestis muuda

Peale eraõiguslike ja ärilistel eesmärkidel toimiva kindlustuse on Eestis ka mitmeid riiklikult korraldatud kindlustusi.

Liikluskindlustus muuda

Eestis on liikluskindlustus kohustuslik vastutuskindlustus. Ühtlasi on liikluskindlustus enamlevinud kindlustusliik Eestis.

Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seadusega kehtestatud kohustuslik kindlustusliik kõigile mootorsõidukitele ja nende haagistele, mille tehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 km/h ja millel peab olema registrimärk.

Liikluskindlustuse leping on tähtajatu. Lepingu sõlmivad omavahel kindlustusandja ja kindlustusvõtja liikluskindlustuse poliisi ostmisel. Liikluskindlustuse poliis on aga tähtajaline. Tähtaja saabumisel kohustusliku liikluskindlustuse leping küll ei lõpe, kuid isikul puudub kuni uue kindlustuspoliisi saamiseni õigus kasutada sõidukit teeliikluses.

Riikidesse, kus kehtib kohustuslik liikluskindlustuse seadus, on võimalik siseneda, ostes riigi piirikindlustuspoliisi. Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti. Rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust pole vaja. Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts. Alates 1. maist 2004. a pole Eesti roheline kaart mõnes riigis kohustuslik, vaid soovitatav.

Rohelist kaarti on soovitatav kasutada järgmistes riikides: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Eesti, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Norra, Holland, Portugal, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Šveits. Riigid, kus roheline kaart on kohustuslik: Albaania, Andorra, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Maroko, Moldaavia, Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Tuneesia, Türgi, Ukraina.

Eestis on liikluskindlustuse tagamiseks loodud Eesti Liikluskindlustuse Fond, mis on mittetulundusühing ja mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjatena tegutsevad ettevõtted. Eesti Liikluskindlustuse Fond:

hüvitab kindlustamata ja tundmatuks jäänud sõidukite tekitatud liikluskahju;
haldab liikluskindlustuse infosüsteemi ja liikluskindlustuse registrit;
täidab hüvitusorgani ja teabekeskuse ülesandeid;
on piirikindlustuse kindlustusandja;
on rohelise kaardi büroo Eestis;
korraldab kahjuennetust;
korraldab kindlustusvaidluste lahendamist.

Eesti Liikluskindlustuse Fond on liikluskindlustuse seaduse mõistes garantiifond.

Ravikindlustus muuda

2001. aastal võeti riigikogus vastu tervishoiuteenuste korraldamise seadus, mis muutis Eesti ravikindlustussüsteemi. Riikliku ravikindlustussüsteemiga tagab riik inimese tervise säilitamise kulud, haigusest või vigastusest johtuva ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning rasedus- ja sünnitushüvitise maksmise. Kohustuslik ravikindlustus tagatakse kõikidele isikutele, kes on maksnud ise või kelle eest on makstud ravikindlustusmaksu. Riikliku ravikindlustuse eelarvest kaetakse kindlustatute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete ravikindlustuskulud. Eratervishoiuasutused ja eraarstid võivad lepingu alusel täita ka riigi ja omavalitsusüksuste antud ülesandeid. Igal Eesti vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus vältimatule arstiabile. Arstiabi on vältimatu olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist. Igal inimesel on õigus saada arstilt ülevaadet oma tervislikust seisundist.

Pensionikindlustus muuda

Pensionikindlustus on kindlustus, mille korral kogutakse raha pensionieaks ja mille väljamakseid tehakse kokkulepitud ea saabumisel või kindlustatud isiku invaliidistumisel. Alates 1.aprillist 2000 toimub arvutatakse pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seadusega sätestatakse, kellel on õigus riiklikule pensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kes määrab nende suuruse. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral ning seda makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud rahalistest vahenditest.

Peale riikliku pensioni ehk esimese samba, mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine sammas ehk kohustuslik pensionikindlustus ja kolmas sammas ehk vabatahtlik pensionikindlustus. Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on kohustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik.

Töötuskindlustus muuda

Töötuskindlustus on Eestis sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise juhul, kui ta jääb töötuks, koondatakse kollektiivselt või tööandja muutub maksujõuetuks. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetena laekunud rahast. 2011. aastal on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2,8% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4%.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=765&lid=950 (vaadatud 04.11.2015)

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

[Ajalooarhiiv-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=765&lid=950 (vaadatud 04.11.2015)

[1]