Pension
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Märts 2024) |
Pension (ladina pensio, 'maks') on korrapärane väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension). Vanaduspensioni saaja on pensionär.
Terminoloogia on riigiti erinev. Pensioniplaane võivad koostada tööandjad, kindlustusseltsid, valitsus või muud institutsioonid, näiteks tööandjate ühendused või ametiühingud. Ameerika Ühendriikides nimetatakse neid pensioniplaanideks, Ühendkuningriigis ja Iirimaal tuntakse neid üldiselt pensioniskeemidena ning Austraalias ja Uus-Meremaal pensioniskeemidena (või superfondidena[1]). Vanaduspensionid on tavaliselt tagatud eluaegse annuiteedi vormis, kindlustades seega pikaealisuse riski. Tööandjapension on edasilükatud hüvitise vorm, mis on tavaliselt maksualastel põhjustel töötajatele ja tööandjatele soodne. Paljud pensionid sisaldavad ka täiendavat kindlustusaspekti, kuna nende kaudu makstakse sageli hüvitisi toitjakaotuse või puudega hüvitise saajatele. Terminit "pension" kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada makseid, mida isik saab pensionile jäädes, tavaliselt eelnevalt kindlaksmääratud juriidiliste või lepinguliste tingimuste alusel. Vanaduspensioni saajat nimetatakse pensionäriks.
Ajalugu
muudaRoomlased pakkusid veteranleegionäridele (tsentuuriotele) sõjaväepensione, tavaliselt maatoetuse või spetsiaalse, sageli poolavaliku ameti vormis. Augustus Caesar (63 eKr – 14 pKr)[2] käivitas oma sõjaväekassaga ajaloos ühe esimese selgejoonelise pensioniskeemi. Aastal 13 eKr lõi Augustus pensioniplaani, mille kohaselt pidid sõjaväeteenistuse lõpetanud läinud sõdurid saama pensioni (minimaalselt 3000 denaari ühekordse väljamaksena, mis tol ajal oli umbes 13-kordne leegionäride aastapalk) pärast 16-aastast leegioniteenistust ja nelja-aastast sõjaväereservi. Pensionile minevatele sõduritele maksti alguses tasu üldistest tuludest ja hiljem Augustuse 5. või 6. aastal asutatud erifondist (aeririum militare). Sellega püüti vaigistada mässu Rooma impeeriumis, mida ähvardas toona sõjaväeline konflikt.
1645. aastal asutas Saksamaal Gotha hertsog Ernest Vaga vaimulike leskede fondi ja 1662. aastal õpetajate fondi.[3] Seejärel loodi kogu Euroopas umbes 18. sajandi alguses mitmesuguseid preestrite leskede toetus-skeeme, millest mõned põhinesid ühekordsel maksel, teised põhinesid iga-aastastel kindlustusmaksetel, mis jagatakse samal aastal hüvitistena.[4]
Tänapäevased pensionisüsteemid võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi lõpus. Saksamaa oli esimene riik, mis kehtestas töötajatele universaalse pensioniprogrammi.[5]
Pensioniiga Euroopas
muuda| Riik | Meeste [6] pensioniiga |
Naiste [6] pensioniiga |
Meeste [7] k. eluiga* |
Naiste [7] k. eluiga* |
Märkused [6] |
|---|---|---|---|---|---|
 Austria |
65,0 | 60,0 | 81,5 | 85,5 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
 Belgia |
65,0 | 65,0 | 81,1 | 85,3 | |
 Bulgaaria |
63,0 | 60,0 | 76,6 | 80,8 | |
 Eesti |
63,0 | 62,0 | 76,5 | 82,9 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat (alates 2026. a) |
 Hispaania |
65,0 | 65,0 | 81,8 | 86,4 | |
 Holland |
65,0 | 65,0 | 81,4 | 84,9 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
 Iirimaa |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 84,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
 Itaalia |
65,0 | 60,0 | 82,0 | 86,2 | |
 Kreeka |
65,0 | 60,0 | 81,7 | 84,2 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
 Küpros |
65,0 | 65,0 | 81,9 | 84,9 | |
 Leedu |
62,5 | 60,0 | 76,0 | 82,0 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Luksemburg |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,4 | |
 Läti |
62,0 | 62,0 | 75,6 | 81,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
 Malta |
61,0 | 60,0 | 80,9 | 84,4 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Poola |
65,0 | 60,0 | 77,9 | 83,2 | |
 Portugal |
65,0 | 65,0 | 80,7 | 84,7 | |
 Prantsusmaa |
60,0 | 60,0 | 82,3 | 87,4 | Planeeritud pensioniiga 62 aastat |
 Rootsi |
65,0 | 65,0 | 82,1 | 85,3 | |
 Rumeenia |
63,5 | 59,5 | 77,2 | 81,1 | |
 Saksamaa |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,0 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
 Slovakkia |
62,0 | 59,0 | 77,0 | 81,9 | Planeeritud naiste pensioniiga 62 aastat |
 Sloveenia |
63,0 | 61,0 | 80,1 | 84,8 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Soome |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 85,7 | |
 Suurbritannia |
65,0 | 60,0 | 81,4 | 84,4 | |
 Šveits** |
65,0 | 64,0 | 82,9 | 86,6 | |
 Taani |
65,0 | 65,0 | 80,4 | 83,6 | Planeeritav pensioniiga 67 aastat |
 Tšehhi |
62,0 | 60,5 | 78,7 | 83,0 | |
 Ungari |
62,0 | 62,0 | 76,8 | 82,0 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
| * 60. eluaastani elanud inimeste keskmine eluiga, 2008. aasta andmed (Belgial, Itaalial ja Suurbritannial 2007. aasta andmed) ** ei kuulu Euroopa Liitu | |||||
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Industry SuperFunds - Home". industrysuper.com. Vaadatud 17. septembril 2010.
- ↑ "Who was Augustus Caesar?". Culture. 20. mai 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2019.
- ↑ Haberman, Steven (1995). History of Actuarial Science. Kd 1. London: William Pickering. Lk xlviii. ISBN 978-1-85196-160-3. OCLC 468359649.
- ↑ Hald, A. (1990). A History of Probability and Statistics and Their Applications Before 1750. John Wiley and Sons. ISBN 978-0-471-50230-2. OCLC 19629739.
- ↑ Hinrichs, Karl; Lynch, Julia F. (2021). "28 Old-Age Pensions". Béland, Daniel; Leibfried, Stephan; Morgan, Kimberly J.; Obinger, Herbert (toim-d). The Oxford Handbook of the Welfare State (inglise). Oxford University Press. Lk 491–505. DOI:10.1093/oxfordhb/9780198828389.013.28. ISBN 978-0-19-882838-9.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Saksa vikipeedia (Rentenalter) andmed seisuga 21.10.2010.
- ↑ 7,0 7,1 "Life expectancy at 60 years". European Commission, Eurostat (inglise). Vaadatud 21.10.2010.
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pension |