Riikliku pensionikindlustuse seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused (viidetena on kasutatud seda seadust ) https://www.riigiteataja.ee/akt/RPKS.


1.    Vanaduspension, selle koostisosad – baasosa, stažiosak (kuni 1998a tööraamatu alusel), kindlustusosak kuni 2020a ja ühendosak alates 01.01.2021.

AH- AASTAHINNE.

Pensionistaaž jaguneb kaheks:

1.pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel.

2.pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestame sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Pensioniiga Eestis 65 a. Alates 2027.a sõltuv keskmisest elueast.

Pensionistaaži nõue 15a.

Koosneb neljast osast:

Baasosast: Alates 1. aprillist 2023 on pensioni baasosa 317,9193 eurot. Baasosa on kõigile ühesuurune ja muutub iga aasta 1. aprillil, kui pensioneid indekseeritakse  ( https://www.pensionikeskus.ee/i-sammas/riiklik-vanaduspension/vanaduspension/)

Staažiosakust (Riikliku pensionikindlustuse seadus § 27, 28) töötatud aastad x AH (2021-7,206+30 erakorraline tõus)

sõltub töötatud, õpitud ja armees teenitud perioodidest kuni 31. detsembrini 1998. Neid aastaid arvestatakse tööraamatu ja teiste dokumentide alusel.

Staažiosa saamiseks korrutame kuni 31. detsembrini 1998 kogunenud pensioniõigusliku staaži ehk aastate arvu läbi aastahindega.

Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse üle igal aastal 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2023 on pensioni aastahinne 8,684 eurot. eurot. Loe täpsemalt, kuidas kujuneb pensioniõiguslik staaž


Kindlustusosakust (Riikliku pensionikindlustuse seadus § 12) alates 01.01.1999 x AH

Kindlustusosak on sinu eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu ja Eesti Vabariigi keskmise sotsiaalmaksu suhe aastas.

Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui sinu tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

Kokkuvõte muuda

Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui sinu tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Kindlustusosa saamiseks korrutame kindlustusosakute summa läbi aastahindega.

Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2023 on pensioni aastahinne 8,684 eurot. eurot.

(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/pensioni-indekseerimine-ja-umberarvutus)

Ühendosak alates 01.01.21 (https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/pensioni-suurus)

2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine. 2021. aasta algusest hakkab kogunema neljas, nn ühendosak. →PENIONIREFORM 01.01.2021 , SAAB JÄÄDA KA KUNI 5A VAREM PENSIONILE MIS SÕLTUB TÖÖSTAAZIST NT kuni 1a varem staaž 20a, kuni 5a varem staaž 40a, nõutav miinimumstaaž 15a, et vanaduspensioni saada,

Uus ühendosak koosneb:

50 % ulatuses kindlustusosakust. Kindlustusosaku suurust arvestatakse laekunud sotsiaalmaksu põhjal. Seda arvutatakse nagu  praegu kogutavat kindlustusosakut. Näiteks Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus on 1,0.

50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.

Ühendosaku arvutuskäik: (solidaarosak + kindlustusosak) ÷ 2 = pensioni ühendosak.

Näiteks: Kahekordset Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 2020. aasta lõpuni 2,0. Alates 2021. aastast on tema kindlustusosak samuti 2,0. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on aasta jooksul üle töötasu alammäära teeninud inimesel 1,0. Selle tulemusel on osakute summa 3,0. Saadud tulemuse jagame kahega, mille tulemusel on kahekordset keskmist palka saanud inimese ühendosak 1,5.

Võrdluseks – poolt Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 0,5. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on 1,0. Osakute summa on 1,5. Kui jagada see kahega, siis selgub, et tema ühendosak selle aasta eest on 0,75.

Eesti keskmise palga saaja jaoks olukord ei muutu. Tema kindlustusosak on 2020. aasta lõpuni 1,0. Tema 2021. aastast kogutava ühendosaku suurus on samuti 1,0. (www.pensioniplaan.ee.)


Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak.

I samba pensioni suurus sõltub inimese pensionistaažist, mis kujuneb tema eluteel toimunud tegevustest nagu töötamine, laste kasvatamine, sõjaväes teenimine, õppimine jms. 2021. aastast alates I samba pensioni arvutamise valem muutub.