Eesti pensionisüsteem

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:

• I sammas – riiklik pension,
• II sammas – kohustuslik kogumispension,
• III sammas – täiendav kogumispension.

15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi pensioniseaduse, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž. 2022. aastal jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž.

Riiklik pensionikindlustus ehk I pensionisammas

Riikliku pensioni liigid on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension.

Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaž. Üldine pensioniiga Eestis oli 2015. aastal meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Pensioniiga tõuseb järk-järgult 65. eluaastale aastaks 2026. Näiteks 2020. aastal hakkasid vanaduspensioni saama 1956. aastal sündinud – nende pensioniiga on 63 aastat ja 9 kuud.

Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused.

Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus, soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus.

Riiklikud pensionid jagunevad järgmiselt:

• tööpanusest sõltuvad pensionid – vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimuste vanaduspension;
• rahvapensionid – vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra.

Edasilükatud vanaduspensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.

Õigus enne üldist pensioniiga pensionile jääda on sooduskorras:

1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.

Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile.

Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vahenditest ja riigieelarve siiretest.

Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas

II samba ehk kogumispensioni puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. Pensionifondid investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse finantsinstrumentidesse eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.

II samba kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Täiendav kogumispension ehk III pensionisammas

III samba ehk täiendav kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määramata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves.

Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.

Eripensionid

Eripension määratakse teatud ametnikele ja teenistujatele nende töö eripärast tulenevalt. Eripension võib seisneda suuremas pensioni suuruses, varasemas pensionile mineku ajas või mõlemas.

Eripensionid on otsustatud järk-järgult kaotada, alles jääb üksnes presidendi pension.

2020. aasta seisuga on Eestis 11 eripensioni liiki :

1. avaliku teenistuse seaduse alusel makstav vanaduspensioni suurendus (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
2. kaitseväelase pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
3. kohtuniku pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
4. piirivalveametniku pension (varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel)
5. politseiametniku pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
6. prokuröripension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
7. presidendi pension
8. päästeteenistuja riiklik vanaduspension (erisust arvestatakse staažile kuni 1.3.2023)
9. Riigikogu liikme pension (arvestatakse ametis olnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmetele)
10. Riigikontrolli ametniku, riigikontrolöri ja riigikontrolli peakontrolöri pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata)
11. õiguskantsleri pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata)

Välislingid

• Pensionikeskus
• Töö- ja pensioniealistele (Sotsiaalkindlustusamet)
• Valitsus kiitis heaks pensioniea tõusu – Postimees, 16. detsember 2009
• Tõnu Prei. Eestis on ligi 8800 eripensionäri. – Saarte Hääl 09. märts 2009
• Peeter Ernits. Vaata, kellel on õigus eripensionile – Maaleht 27. august 2009
• 8. november 2013, Riin Aljas, Eesti Päevaleht: Eesti pensionifondid on arenenud riikide seas kõige kehvemad, epl.delfi.ee