Breitspurbahn
Breitspurbahn (saksa hääldus: ˈbʁaɪtʃpuːɐ̯baːn)[1] oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm[2] rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa[3] ja naabermaade suurematesse keskustesse.
Veerem
muuda
Kavas oli ehitada 8-teljelised, 42 meetri pikkused, 6 meetri laiused ja 7 meetri kõrgused kahekorruselised vagunid. Rongis pidanuks olema restoran, kino, bassein, juuksurisalong ja saun. Umbes 500 meetri pikkune rong pidanuks mahutama 2000–2400 reisijat ja liikuma kiirusel kuni 200 kilomeetrit tunnis.[4][5]
Kavandatud marsruudid
muudaVarasemate plaanide kohaselt pidanuks teede lõpp-punktid olema India ja Vladivostok, 1943. aastaks piirdusid kavad Euroopa linnadega.[3] Suur-Saksamaa tulevaste viljaaitadena peeti eriti oluliseks Ukrainat ja Volga-äärset piirkonda.[3][6]
- Ida-Lääs I: (Pärsia/ Ida-India–Bakuu–Rostov Doni ääres–Stalino–Poltava(Odessa/ Stalingrad–Harkiv)–Kiiev–Lviv–Kraków–Katowice–Breslau–Cottbus–maailmapealinn Germania–Hannover–Bielefeld–Ruhri linnastu (–Holland–Suurbritannia/)–Aachen–Liège–Saint-Quentin–Pariis (-Brest); väljaspool seda laiendused maailmapealinn Germaniast ja Breslaust suunaga Varssavi, Minsk, Leningrad (–Soome)/ Moskva, Kaasan (–Habarovsk–Vladivostok–Kasahstan–Afganistan–Ida-India/ –Jakutsk–Alaska–Kanada–USA), Rostov Doni ääres–Moskva–Leningrad ning Hamburgist ja maailmapealinn Germaniast Königsbergi, Riiga (–Moskva)/ Vilnius (–Minsk–Kiiev)
- Põhi-Kagu: (Holland–) Hamburg–Wittenberge– maailmapealinn Germania; –Leipzig–Gotha–Bamberg–Nürnberg–München–Simbach am Inn–Linz–Viin–Bratislava–Budapest–Belgrad–Bukarest–Varna/ Burgas–Istanbul (–Süüria)
- Algselt välja pakutud Serbia koridor: Budapest–Belgrad–Bukarest
- Põhja-Lõuna-paralleel: maailmapealinn Germania-Dresden–Aussig–Praha–Jihlava–Znojmo–Viin (–Trieste–Rooma)
- Ida-Lääs II: (Moskva–Kiiev–Bratislava) München–Augsburg–Stuttgart (–Ruhri linnastu);–Karlsruhe (–Marseille– Hispaania/); –Metz–Reims–Pariis
Viited
muuda- ↑ Eesti keeles: laiarööpmeline raudtee.
- ↑ Algselt kavandatud 4000 mm rööpmelaius jäeti hiljem kõrvale
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Puffert, Douglas J. (2009). Tracks across continents, paths through history: the economic dynamics of standardization in railway gauge. Chicago : University of Chicago Press. ISBN 9780226685090. p. 182
- ↑ "Hitler's Breitspurbahn". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2014. Vaadatud 3. augustil 2017.
- ↑ "Breitspurbahn". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2010. Vaadatud 3. augustil 2017.
- ↑ Norman Rich, Hitler's War Aims Volume 2 The Establishment of the New Order, New York: Norton, 1974, ISBN 9780393055092, p. 356.
Kirjandus
muuda- Anton Joachimsthaler. Die Breitspurbahn. Herbig 1996. ISBN 3-7766-1352-1
Välislingid
muuda
Breitspurbahn – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis