Ava peamenüü

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat

Protektorát Čechy a Morava
Reichsprotektorat Böhmen und Mähren
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat
1939–1945
Flag of the Protectorate of Bohemia and Moravia.svg Greater arms of Bohemia and Moravia (1939-1945).svg
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lipp Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi vapp
Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat aastal 1942
Osa Saksamaa koosseisus
Pealinn Praha
Pindala 49 363
Rahvaarv 7 380 000 (1939)
Riigikeeled tšehhi
saksa
Rahaühik Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi kroon

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat oli formaalselt autonoomne haldusüksus okupeeritud Tšehhi territooriumil 1939. aasta märtsist kuni 1945. aasta maini. Protektoraat kuulus otseselt Saksamaa koosseisu.

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadil oli oma kodakondsus. Protektoraadi kodanikud ei olnud Saksamaa kodanikud. Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis elavad sakslased olid Saksamaa kodanikud[1] ja nad allusid Saksamaa jurisdiktsioonile.[2]

ValitsemineRedigeeri

President Emil Hácha ja tšehhi valitsus jäid küll edasi ametisse, kuid tegelik võim kuulus Hitleri määratud riigiprotektorile.[3]

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati esindas suhetes välisriikidega Saksamaa. Transport, post ja kaugside olid Saksamaa otsese kontrolli all.[4]

PeaministridRedigeeri

RiigiprotektoridRedigeeri

AjaluguRedigeeri

30. septembril 1938 sõlmitud Müncheni kokkuleppe põhjal oli Tšehhoslovakkia sunnitud loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale.

14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia Hitleri surve all iseseisvuse välja.[6] 15. märtsi öösel pressis Hitler Berliini kutsutud Tšehhoslovakkia presidendilt Emil Háchalt ähvardades välja allkirjad Tšehhi liitmise kohta Saksamaaga.[7] 15. märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhi.[8] 16. märtsil 1939 kuulutas Adolf Hitler Prahas välja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi.[9]

Pärast Teise maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939 võttis Gestapo "Aktion Albrecht I." raames pantvangi 2000 tuntud tšehhi.[10]

28. oktoobril 1939 toimus Prahas suur meeleavaldus Tšehhoslovakkia iseseisvuse aastapäeva puhul. Saksa politsei kasutas meeleavalduse mahasurmiseks tulirelvi. Hukkunud üliõpilase Jan Opletali matused 17. novembril kasvasid üle üliõpilaste protestidemonstratsuiooniks, mille Saksa võimud karmilt maha surusid. Üheksa juhtivat üliõpilasliidrit lasti maha, 1300 üliõpilast arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. 18. novembril andis Hitler välja määruse, mille kohaselt Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis suleti tšehhi ülikoolid kolmeks aastaks. Tegelikult jäid ülikoolid suletuks kuni sõja lõpuni.[11]

27. mail 1942 korraldati Prahas atentaat Riigi Julgeoleku Peaameti juhatajale ja aseriigiprotektorile Reinhard Heydrichile, kes sai raskelt vigastada ja suri 4. juunil 1942. Kättemaksuks arreteerisid Saksa võimud 3000 inimest, kellest üle 1300 hukati. 10. juunil 1942 hävitati Praha lähedal asunud Lidice küla, mehed lasti maha, naised ja lapsed saadeti koonduslaagrisse.[12]

MajandusRedigeeri

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat majandus rakendati Saksamaa teenistusse. Tšehhi tööliste arv kasvas 1 332 000-lt 1939. aastal 1 701 000-ni 1944. aastal. Saksa võimud seadsid 1939. aastal protektoraadile sisse "sõjamaksu", 1940. aastal maksti seda 3 miljardit krooni ja 1944. aastal 12 miljardit krooni. Lisaks pidi protektoraat Saksa riigile "kaitseks välisohu vastu" maksma 42,3 miljardit krooni. 1939. aasta septembris seati sisse kaardid toiduainete ostmiseks. 1941. aasta lõpus algas tšehhi tööjõu väljavedu Saksamaale.[13]

ViitedRedigeeri