Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat oli formaalselt autonoomne haldusüksus okupeeritud Tšehhi territooriumil 1939. aasta märtsist kuni 1945. aasta maini. Protektoraat kuulus otseselt Saksamaa koosseisu.
|
Protektorát Čechy a Morava 1939–1945 | |
 .svg) Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lipp
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi vapp
| |
.svg) Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat aastal 1942 | |
| Osa | Saksamaa koosseisus |
|---|---|
| Pealinn | Praha |
| Pindala | 49 363 |
| Rahvaarv | 7 380 000 (1939) |
| Riigikeeled |
tšehhi saksa |
| Rahaühik | Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi kroon |
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadil oli oma kodakondsus. Protektoraadi kodanikud ei olnud Saksamaa kodanikud. Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis elavad sakslased olid Saksamaa kodanikud[1] ning nad allusid Saksamaa jurisdiktsioonile.[2]
Valitsemine
muudaPresident Emil Hácha ja tšehhi valitsus jäid küll edasi ametisse, kuid tegelik võim kuulus Hitleri määratud riigiprotektorile.[3]
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati esindas suhetes välisriikidega Saksamaa. Transport, post ja kaugside olid Saksamaa otsese kontrolli all.[4]
Kõik seni tegutsenud poliitilised parteid keelustati, ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks oli 6. aprillil 1939 moodustatud Národní souručenství ('Rahvuslik ühendus'). 15. jaanuaril 1943 likvideeriti Národní souručenství poliitilise organisatsioonina, kuid see jätkas tegevust kultuuri- ja haridusorganisatsioonina.[5]
Peaministrid
muuda- Rudolf Beran – 16. märts 1939 – 27. aprill 1939
- Alois Eliáš – 27. aprill 1939 – 28. september 1941
- Jaroslav Krejčí – 19. jaanuar 1942 – 19. jaanuar 1945
- Richard Bienert – 19. jaanuar 1945 – 5. mai 1945
Riigiprotektorid
muuda- Konstantin von Neurath – 5. aprill 1939 – 24. august 1943 (tegelikult ametis kuni 29. septembrini 1941)
- Reinhard Heydrich – 29. september 1941 – 4. juuni 1942 (aseriigiprotektor)
- Kurt Daluege – 5. juuni 1942 – 24. august 1943 (aseriigiprotektor)
- Wilhelm Frick – 24. august 1943 – 4. mai 1945[6]
Ajalugu
muuda30. septembril 1938 sõlmitud Müncheni kokkuleppe põhjal oli Tšehhoslovakkia sunnitud loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale ning väiksemad alad Ungarile ja Poolale, Tšehhoslovakkiale jäänud aladel jätkas tegevust Teine Tšehhoslovakkia Vabariik.
14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia Hitleri surve all iseseisvuse välja.[7] 15. märtsi öösel pressis Hitler Berliini kutsutud Tšehhoslovakkia presidendilt Emil Háchalt ähvardades välja allkirjad Tšehhi liitmise kohta Saksamaaga.[8] 15. märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhi.[9] 16. märtsil 1939 kuulutas Adolf Hitler Prahas välja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi.[10]
Pärast Teise maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939 võttis Gestapo "Aktion Albrecht I" raames pantvangi 2000 tuntud tšehhi.[11]
28. oktoobril 1939 toimus Prahas suur meeleavaldus Tšehhoslovakkia iseseisvuse aastapäeva puhul. Saksa politsei kasutas meeleavalduse mahasurumiseks tulirelvi. Hukkunud üliõpilase Jan Opletali matused 17. novembril kasvasid üle üliõpilaste protestidemonstratsiooniks, mille Saksa võimud karmilt maha surusid. Üheksa juhtivat üliõpilasliidrit lasti maha, 1300 üliõpilast arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. 18. novembril andis Hitler välja määruse, mille kohaselt Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis suleti tšehhi ülikoolid kolmeks aastaks. Tegelikult jäid ülikoolid suletuks kuni sõja lõpuni.[12]
27. mail 1942 korraldati Prahas atentaat Riigi Julgeoleku Peaameti juhatajale ja aseriigiprotektorile Reinhard Heydrichile, kes sai raskelt vigastada ja suri 4. juunil 1942. Kättemaksuks arreteerisid Saksa võimud 3000 inimest, kellest üle 1300 hukati. 10. juunil 1942 hävitati Praha lähedal asunud Lidice küla, mehed lasti maha, naised ja lapsed saadeti koonduslaagrisse.[13]
Majandus
muudaBöömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat majandus rakendati Saksamaa teenistusse. Tšehhi tööliste arv kasvas 1 332 000-lt 1939. aastal 1 701 000-ni 1944. aastal. Saksa võimud seadsid 1939. aastal protektoraadile sisse "sõjamaksu", 1940. aastal maksti seda 3 miljardit krooni ja 1944. aastal 12 miljardit krooni. Lisaks pidi protektoraat Saksa riigile "kaitseks välisohu vastu" maksma 42,3 miljardit krooni. 1939. aasta septembris seati sisse kaardid toiduainete ostmiseks. 1941. aasta lõpus algas tšehhi tööjõu väljavedu Saksamaale.[14]
Relvastatud jõud
muudaBöömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadil oli oma armee, kergrelvastusega ja vähem kui 7000-mehelise isikkoosseisuga Vládní vojsko.[15]
Viited
muuda- ↑ Joachim Neander:Das Staatsangehörigkeitsrecht des „Dritten Reiches“ und seine Auswirkungen auf das Verfolgungsschicksal deutscher Staatsangehöriger
- ↑ Jaromír Tauchen:Zum Verfahren vor deutschen Strafgerichten im Protektorat Böhmen und Mähren
- ↑ Der falsche Frieden : Die Proklamation des Protektorats Böhmen und Mähren im März 1939 Zeitgeschichte Online
- ↑ Das "Reichsprotektorat Böhmen und Mähren" Lebendiges Museum Online
- ↑ Organizace: Strana Národní souručenství DbČAD - Databáze českého amatérského divadla. Vaadatud 20. aprillil 2024
- ↑ Countries Cr-Cz rulers.org
- ↑ Tschechoslowakei Dokumentationsarchiv des österreichischen Widerstandes
- ↑ Das Ende der Zweiten Republik: Emil Hácha und der 15. März 1939 Czech Radio, 17. märts 2007
- ↑ Einmarsch in Prag Deutschlandfunk, 15. märts 2014
- ↑ Vor 70 Jahren: Einmarsch deutscher Truppen in Prag Czech Radio, 17. märts 1939
- ↑ Tschechische Häftlinge im Konzentrationslager Dachau. 2. Verhältnisse:Einlieferung nach Dachau und Lebensbedingungen im Lager hagalil.com
- ↑ Reichsprotektorat Böhmen und Mähren Online-Lexikon zur Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa
- ↑ Das Attentat auf Reinhard Heydrich und seine Folgen Czech Radio, 19. mai 2007
- ↑ Das deutsche Protektorat Böhmen und Mähren 1939–1945 und seine tschechischen Kollaborateure Zukunft braucht Erinnerung
- ↑ Nařízením protektorátní vlády vzniklo vládní vojsko Paměť národa, 25. juuli 2019. Vaadatud 28. aprillil 2024