Atkinsi dieet
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Atkinsi dieet on maailma tuntumaid väikese süsivesikute ja suure valkude sisaldusega dieete. Selle lõi 1972 dr Robert Coleman Atkins (1930–2003), kes tutvustas seda raamatusarjas ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms.
1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledžis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastaselt, olles ise ülekaaluline. 2002. aastal tabas Atkinsit infarkt ja kriitikud panid kiiresti süü tema dieedile. Atkins ja tema raviarst kinnitasid, et põhjuseks oli krooniline südamelihase põletik. 2003. aasta aprillis kukkus Atkins New Yorgis libedal tänaval, sai peatraumast ajukahjustuse ja vajus koomasse, millest väljumata suri. Aastal 2005 algatas tema asutatud dieeditoodete firma pankroti.
Oma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.
Dieedi põhimõte muuda
Atkinsi teooria järgi on arenenud lääneriikide toitumistavade kahjulikem osa liigne rafineeritud süsivesikute (suhkur, jahu, siirup) tarbimine ning küllastunud rasvade kahjulikku toimet on ülehinnatud. Ta kritiseeris traditsioonilist toitumisteadlaste soovitatavat toidupüramiidi ning väitis, et rasva tarbimise piiramine on kaasa toonud ülemäärase süsivesikute tarbimise ning sellest põhjustatud ülemäärase insuliinierituse; see põhjustab omakorda veresuhkru taseme kõikumisi, mis tekitab meeleoluhäireid, näljasööste ja liigsöömist.
Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (v.a transrasvhapped) on lubatud.
Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega – süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, enamikust juurviljadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Selle perioodi vältel toimub kõige kiirem kaalukaotus – vahel kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra, kuid jäädes tasemele, kus toimub kaalukaotus (alla 40 g päevas). See faas lõpeb 4,5 kg enne soovkaalu saavutamist. Algab üleminekufaas, kus järk-järult suurendatakse süsivesikute tarbimist tasemeni, kus kehakaal püsib stabiilsena. Järgneb ideaalis elu lõpuni kestev hooldusfaas, kus omandatud toitumisharjumused peavad kinnistuma. Lisaks dieedile sisaldab Atkinsi programm toidulisandeid ja liikumissoovitusi.
Näidismenüü muuda
Hommikusöök: omlett singi, tomatite ja avokaadoga
Lõuna: grillkana rohelise salatiga
Õhtu: biifsteek röstitud spargliga
Populaarsus muuda
Atkinsi dieet saavutas eriti suure populaarsuse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2003.-2004. aastal ning seda on järginud mitmed meelelahutustööstuse staarid. Atkinsi dieet muutis süsivesikute vältimise populaarmeedias moeteemaks.
Kriitika muuda
Mitmes eelretsenseeritavas meditsiiniajakirjas on ilmunud artikleid, milles viidatakse uurimustele, kus Atkinsi dieet näib olevat andnud kaalulangetamisel häid tulemusi. Võrdluskatses vähendatud rasvasisaldusega dieetide ja vähendatud süsivesikutesisaldusega dieetide vahel andsid viimased kaalu langetamisel paremaid tulemusi. Atkinsi meetodi pooldajate sõnul viib eeskätt süsivesikute tarbimine liigsöömisele ning nende koguse piiramine vähendab kogu toiduvajadust ja -tarbimist. Samuti väidavad pooldajad, et rasvade kahjulikkust on tublisti üle hinnatud ning küllastunud rasva tarbimise ja vere kolesteroolitaseme seos pole piisavalt tõestatud. Nende sõnul on rasvarikka köögiga Prantsusmaal ülekaalulisust vähem kui suhkrurikka köögiga Ameerika Ühendriikides. Uuringutes on ilmnenud, et Atkinsi dieedi järgimine võib tõsta veres nn hea kolesterooli taset, langetada triglütseriidide taset ja vähendada südamehaiguste riski.
Samas on Atkinsi dieet oma vähese aedvilja ja kiudainete tarbimisega vastuolus traditsioonilise toitumisteadlaste soovitatava toidupüramiidiga ning seda on nimetatud ebateaduslikuks või petturluseks. Mitmed Ameerika Ühendriikide meditsiini- ja tervishoiuorganisatsioonid on tunnistanud selle ebasoovitavaks või ohtlikuks. Arstid on hoiatanud, et Atkinsi dieedi järgmine võib põhjustada nõrkust, väsimust, nahalöövet, krampe, luuhõrenemist, raskete südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski ja/või neerukive. Mainitud on ketoosi kahjulikku toimet neerude tööle ja hormonaalsele tasakaalule. Pikaajaliste tulemuste suhtes ei ole Atkinsi dieet olnud võrdluskatsetes nii edukas kui lühiajaliste tulemuste suhtes. Oponentide vältel on mistahes dieedi alguse kiire kaalulangus tingitud mitte rasva põletamisest vaid lihastes talletatud glükogeeni ja selle seotava vee kaotusest. Nende sõnul on mistahes dieedi puhul kaalulanguse eelduseks tarbitava koguenergia vähendamine alla kulutatava energia taset, mitte üksnes tarbitavate süsivesikute hulga vähendamine. Atkinsi dieedi väidetavat edu seletavad nad tarbitava energiakoguse vähenemisega, mille üks põhjus võib olla toidusedeli üksluisus ja sellest tingitud isu vähenemine. Samuti on kriitikud juhtinud tähelepanu, et põhiliselt riisist ja nuudlitest (süsivesikud) toituva Ida- ja Kagu-Aasia rahvastiku seas esineb väga harva ülekaalulisust. Forbesi[1] uuringu järgi on Atkinsi dieet üks kõige kallimaid toitumisskeeme.