Sai

See artikkel räägib toiduainest; teiste kohta vaata artiklit Sai (täpsustus).

---

Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode.

Saiad võivad olla magusad või soolased.

Jahusordid

Tänapäeval kasutatakse leiva-saia ning pagari- ja kondiitritööstustes saiade valmistamisel valdavalt kõrgema (tüüp 550) ja esimese (tüüp 812), harvemini teise sordi (tüüp 1050) nisujahu.

Pikk sai

Vormid

Saiu liigitatakse kuju järgi:

• batoon
• keerusai
• plaadisai
• pikk sai baguette
• vormisai jpt.

Saiu liigitatakse ka abitoorainete järgi: moonisai, rosinasai, kaneelisai jt.

Saiad võivad olla pätsikujulised või vormileivakujulised, aga ka õhukesed ja pehmed, pikad või ümmargused.

Röstsai

Abitoorained ja abimaterjalid

Saiade valmistamisel nii töönduslikult kui koduses majapidamises läheb vaja lisaks ettenähtud tüüpi nisujahule ka abitooraineid ja abimaterjale, mille lisamine saiatainasse sõltub retseptist. Levinumad on vesi, pärm, sool, suhkur, tärklis, siirupid, piim, jogurt, juust, kondenspiim, piimapulber, toidurasvad, munad, munapulber, vürtsid, puuviljad, eeterlikud õlid, pähklid, rosinad, seemned, stabilisaatorid, toiduvärvid, kobestusained, kakao jpt.

Kergitusained

Kergitusainetena kasutatakse nii söögisoodat, küpsetuspulbrit, kui ka juuretist.

Vaata ka

• juuretis
• kringel
• lavašš
• pidusai
• saiake
• sarvesaiad
• sepik
• stritsel

Kirjandus

• Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 43.