Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

Lõpetas Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi (Gustav Adolfi Gümnaasium) 1925, Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna 1929; Tartu Ülikooli teaduslik stipendiaat Viini ja Göttingeni Ülikoolis 19321934.

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

mag. math. 1930; dr. phil. nat. 1934 (TÜ); professor 1940 (kinnitus 1945); füüsika-matemaatikadoktor 1946 (kinnitus).

TeenistuskäikRedigeeri

matemaatikainstituudi abijõud 19281931; ajateenistus topograafina suurtükiväes 19311932; TÜ vanemassistent 19341941, dotsent 19371938; praktilise matemaatika adjunktprofessor 19381940; matemaatika kateedri juhataja, professor 1940/1941 (vallandati TÜst Saksa okupatsioonivõimude poolt, hoiti 1941 sügisel Tartu koonduslaagris); Tallinna II Gümnaasiumi õpetaja ajutine kohusetäitja 19421944.

TTÜs 19441987: matemaatika ja teoreetilise mehaanika kateedri professor ja juhataja 19441953; õppeosakonna juhataja 19441946; nõukogu teadussekretär 19461947; matemaatika kateedri professor 19541971 (osalise koormusega 19531964), kateedrijuhataja 19661971, konsultantprofessor 19711987.

Eesti NSV TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktor 19471950 (vallandati 1950. aastal poliitilistel põhjustel instituudi direktori ametist), TA asepresident 19531964.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Arvutusmatemaatika graafilised meetodid, rakendusmatemaatika ning kujutav geomeetria. Avaldanud töid matemaatika ajaloost, kõrgkooliõpikuid (sh "Finantsmatemaatika" (1940), esimene eestikeelne õpik "Kujutav geomeetria" 1.–3. osa (19461949, kaasautorid Ott Rünk ja Aleksander Garšnek)) ja populaarteaduslikke artikleid. Tema juhendamisel on kaitstud kandidaadiväitekirju.

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Oli Eesti NSV TA Presiidiumi liige, Eesti NSV TA toimetus-kirjastusnõukogu esimees, füüsika-matemaatika sarja toimetuskolleegiumi esimees; füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna nõukogu esimees, võõrkeelte eksamikomisjoni esimees; ametkondadevahelise terminoloogiakomisjoni liige. Eesti Matemaatika Seltsi liige, auesimees; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi matemaatika-alase teaduslik-metoodilise nõukogu liige; pühendus matemaatika oskuskeele ja matemaatika õpetamise arendamisele; ühingu Teadus asutajaid 1947 ja juhatuse esimees 1953–1960. Tallinna Teadlaste Maja liige.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Arnold Humalal sündisid tütar, hilisem matemaatik Ene-Margit Tiit ning pojad, hilisem füüsik Leo-Henn Humal ja hilisem muusikateadlane Mart Humal.

Harrastused ja huvialadRedigeeri

Nooruses oli Tartus teaduslike, spordi- ja muusikaühenduste ning 19351940 Eesti Vabamõtlejate Ühingu Humanitas liige, ÜS Veljesto vilistlane; harrastas kõrge eani tennisemängu.

KirjandusRedigeeri

  • ENE 1971, 3.
  • ENE 1988, 3.
  • EE 2000, 14.
  • ETBL 2000, 1.
  • EMajBL 2003.
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 109–110, 112, 152–153, 205, 371–374, 375, 382, 413–414.
  • Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. 3. köide, 1918–1982, lk, 110, 134, 166, 169, 172.
  • Tiit, Ene-Margi. Arnold Humala käsikirjalisest pärandist V, TPI professor // Eesti Matemaatika Selts: aastaraamat. 1997, lk 25–37; järg VII.
  • Teadusorganisaator // Eesti Matemaatika Selts: aastaraamat. 1999, lk 74–85.
  • Arnold Humal 1908–1987: 90ndale sünniaastapäevale pühendatud materjalide ja mälestuste kogumik. 1998. 186 lk.
  • Mägi, V. Kõige poeetilisema teaduse kütkes // Minerva rüütlid. 2005, lk 219–220.

VälislingidRedigeeri