Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.

Abeelia
Abelia spp SZ34.png
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Harakkuljuselised Linnaeaceae
Perekond Abeelia Abelia
Sünonüümid

Vesalea

Suureõieline abeelia

Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvusRedigeeri

Perekonna esmakirjeldaja on Robert Brown (1818). Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi.[1]

Traditsiooniliselt on abeelia arvatud kuslapuuliste sugukonda. APG II süsteem arvab abeelia koos harakkuljuse, kolkvitsia, kilpõie ja Zabelia '​ga harakkuljuseliste sugukonda.

Perekonna Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.

LevilaRedigeeri

Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).

KirjeldusRedigeeri

Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused põõsad. Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliima liigid heitlehised. Lehed asetsevad vastakult või kolmeleheliste männastena. Lehed on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[2]. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.

Õied asetsevad 1–8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[2]), viietise krooni ja punase viietise tupega, 1–5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles. Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[2] Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).

Vili on nahkja kestaga pähklike[2]

ÖkoloogiaRedigeeri

Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:

AiandusRedigeeri

Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.

On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[2] Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat kastmist. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada elavtarana. Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.

Liigid ja hübriididRedigeeri

Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.

Liike
Hübriide

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Archibald William Smith A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 TEA entsüklopeedia

KirjandusRedigeeri

  • Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
  • Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.

VälislingidRedigeeri

Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.