Ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev

Ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev on 3. mail tähistatav rahvusvaheline tähtpäev, mille algatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee.[1][2] Päeva eesmärk on parandada teadlikkust ajakirjandusvabaduse vajalikkusest ning tuletada valitsustele meelde nende kohustust austada ja alal hoida väljendusvabadust nii, nagu see on sätestatud 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni 19. artiklis.

2017. aasta ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päeva plakat

Selle päevaga tähistatakse ka Windhoeki deklaratsiooni aastapäeva. Deklaratsioon, mille koostasid Aafrika ajalehtede ajakirjanikud 1991. aastal Namiibia pealinnas Windhoekis, käsitleb ajakirjandusvabaduse põhimõtteid.

2018. aasta sündmused

muuda
 
Ajakirjandusvabaduse indeks 2022. aastal[3] Ajakirjandusvabaduse olukord on tähistatud järgmiste värvidega: tumesinine – hea; helesinine – rahuldav; kollane – märgatavad probleemid; oranž – keeruline; tumepunane – väga tõsine; hall – klassifitseerimata / andmed puuduvad.

2018. aastal jättis ÜRO Tsivilisatsioonide Liidu toetusel ära ajakirjandusvabaduse päeval korraldatava konverentsi, kuna esineja oli keeldunud palvest eemaldada ettekandest viited mitmele ajakirjandusvabadust piiravale riigile (sh Türgile, Mehhikole, Egiptusele, Venemaale ja Pakistanile). Seetõttu süüdistati ajakirjandusvabaduse päeva algatajat ÜRO-d tsensuuris. Hiljem teatas ÜRO peasekretär meediale, et mainitud ettekandes esitatav video oli ÜRO meelest ühepoolne, sest seal mainiti vaid mõnda riiki, kus ajakirjandusvabadust piiratakse. Lisaks tõi ÜRO konverentsi edasi lükkamise põhjustena välja nii selle, et konverents kattus ÜRO teise ametliku üritusega, kui ka selle, et huvi oli oodatust väiksem.[4][5]

Et propageerida kvaliteetset ajakirjandust, korraldasid mitmed uudisteagentuurid samal aastal ka ühise reklaamikampaania "Read more. Listen more. Understand more" ("Loe rohkem. Kuula rohkem. Mõista rohkem"). Projektis osalesid muu hulgas The New York Times, The Economist ja CNN.[6]

Lisaks mälestati sel aastal Afganistani pealinnas Kabulis tapetud kümmet ajakirjanikku.[7]

Tunnustus

muuda

UNESCO annab 3. mail välja UNESCO / Guillermo Cano ülemaailmset ajakirjandusvabaduse auhinda. Selle pälvib inimene, organisatsioon või institutsioon, kes on ükskõik millises maailma piirkonnas panustanud silmapaistval määral ajakirjandusvabaduse kaitsmisse ja/või edendamisse, eriti siis, kui seda on tehtud ohuga silmitsi seistes. 1997. aastal loodud auhinna saaja määrab 14 uudistevaldkonna professionaalist koosnev sõltumatu žürii soovituse alusel. Kandidaate esitatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad piirkondliku ja rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse küsimusega, ja UNESCO liikmesriigid.[8]

Auhind on nimetatud Colombia ajakirjaniku Guillermo Cano Isaza auks, kes mõrvati 1986. aasta 17. detsembril Bogotás oma ajakirja El Espectadori kontori ees. Cano kirjutised olid solvanud Colombia võimsaid narkoparuneid.

UNESCO konverents

muuda

UNESCO tähistab ajakirjandusvabaduse päeva ka iga-aastase konverentsiga, kus osalevad meediaprofessionaalid, ajakirjandusvabadusega tegelevad organisatsioonid ja ÜRO agentuurid. Konverentsil hinnatakse ajakirjandusvabaduse olukorda maailmas ning arutletakse selle üle, kuidas tekkinud probleeme lahendada. Igal konverentsil keskendutakse ühele ajakirjandusvabadusega seotud teemale, mis võib hõlmata head valitsemistava, terrorismi kajastamist meedias, karistamatust ja meedia osatähtsust konfliktijärgsetes riikides.

Toimunud konverentsid[9]

muuda
Aasta Linn Teema
1998 London (Ühendkuningriik) "Press Freedom is a Cornerstone of Human Rights"
1999 Bogotá (Colombia) "Turbulent Eras: Generational Perspectives on Freedom of the Press"
2000 Genf (Šveits) "Reporting the News in a Dangerous World: The Role of the Media in conflict settlement, Reconciliation and peace-building"
2001 Windhoek (Namiibia) "Combating Racism and Promoting Diversity: the Role of Free Press"

Konverentsiga tähistati Windhoeki deklaratsiooni 10. aastapäeva. Sel puhul allkirjastati Aafrika ringhäälinguharta.

2002 Manila (Filipiinid) "Covering the War on Global Terrorism"
2003 Kingston (Jamaica) "The Media and Armed Conflict"
2004 Belgrad (Serbia) "Who Decides How Much Information?"
2005 Dakar (Senegal) "Media and Good Governance"
2006 Colombo (Sri Lanka) "The media as Drivers of Change"
2007 Medellín (Colombia) "The United Nations and the Freedom of Press"
2008 Maputo (Mosambiik) "Celebrating the Fundamental Principles of Press Freedom"
2009 Doha (Katar) "Dialogue, Mutual Understanding and Reconciliation"
2010 Brisbane (Austraalia) "Freedom of Information: the Right to Know"
2011 Washington (Ameerika Ühendriigid) "21st Century Media: New Frontiers, New Barriers"
2012 Tunis (Tuneesia) "New Voices: Media Freedom Helping to Transform Societies"
2013 San José (Costa Rica) "Safe to Speak: Securing Freedom of Expression in All Media"
2014 Pariis (Prantsusmaa) "Media Freedom for a Better Future: Shaping the Post-2015 Development Agenda"
2015 Riia (Läti) "Let Journalism Thrive! Towards Better Reporting, Gender Equality, & Media Safety in the Digital Age"
2016 Helsingi (Soome) "Access to Information and Fundamental Freedoms"
2017 Jakarta (Indoneesia) "Critical Minds for Critical Times: Media’s Role in Advancing Peaceful, Just and Inclusive Societies"
2018 Accra (Ghana) "Keeping Power in Check: Media, Justice and the Rule of Law"[10]
2019 Addis Abeba (Etioopia) "Media for Democracy: Journalism and Elections In Times of Disinformation"[10]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "ÜRO dokument A/48/PV.85". United Nations (inglise). ÜRO Peaassamblee. 20. detsember 1993. Lk 29. Vaadatud 13.05.2021.
  2. "Report of the Economic and Social Council, A/48/624". United Nations (inglise). ÜRO Peaassamblee. 17. detsember 1993. Lk 22. Vaadatud 13.05.2021.
  3. "2022 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders (inglise). 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.12.2021. Vaadatud 03.05.2022.
  4. Lederer, Edith M. (4. mai 2018). "Accusations of censorship at UN on World Press Freedom Day". AP News (inglise). Vaadatud 19.10.2019.
  5. "Charges of Censorship as U.N. Press Freedom Day Event Is Called Off". The New York Times (inglise). 3. mai 2018. ISSN 0362-4331. Vaadatud 11.05.2018.
  6. Stelter, Brian (3. mai 2018). "Read more, listen more: Newsrooms unite for World Press Freedom Day". CNNMoney (inglise). Vaadatud 11.05.2018.
  7. "Slain Afghan journalists remembered on World Press Freedom Day". Arab News (inglise). 3. mai 2018. Vaadatud 11.05.2018.
  8. "UNESCO is seeking nominations for UNESCO/Guillermo Cano World Press Freedom Prize 2018 – DEADLINE 15 February". UNESCO (inglise). 13. veebruar 2018. Vaadatud 11.05.2018.
  9. "Previous celebrations – United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization". UNESCO (inglise). Vaadatud 13.05.2021.
  10. 10,0 10,1 "World Press Freedom Day". UNESCO (inglise). Vaadatud 13.05.2021.

Välislingid

muuda

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:World Press Freedom Day seisuga 17.10.2019.