Zell am See
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2021) |
Zell am See on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas, ringkonna halduskeskus. Linn on oluline turismisihtkoht, tuntud kui Zell am See-Kaprun, ja piirkonna transpordisõlm.
| Zell am See | |
|---|---|
 Vaade üle Zelli järve | |
 | |
Pindala: 55,2 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 9762 (1.01.2016)[2] | |
| Koordinaadid: 47° 19′ N, 12° 48′ E | |
 Paiknemine Zell am See ringkonnas | |
  |
Zell am Sees on sündinud kahevõistleja Felix Gottwald.
Zelli org on koridor Kitzbüheli Alpides, ühendades Saalachi jõe Saalfeldeni nõo põhjas ja Salzachi lõunas. Zell am See asub u. 100 km Innsbruckist idas ja 30 km Großglockneri mäest põhja pool. Zell am See vanalinn (Altstadt) asub 68 m sügavuse Zelli järve läänekaldal, itta jääb Thumersbach, kagusse Erlberg ja otse lõunasse Schüttdorf.
Zell am See osad:
- Bruckberg, elurajoon, sealhulgas Zellermoosi paikkond
- Erlberg Zelli järve kagukaldal, sealhulgas looduskaitseala
- Schmitten, Zell am See kohal, paljude köisteede asukoht
- Thumersbach, jõukas linnaosa ja järveäärne kuurort idakaldal, sealhulgas põhjas Prielau suvekuurort
- Zell am See, koos vanalinna ja Zell am See-Südiga (Schüttdorf)
Algne Zelli järv ulatus mõnevõrra põhja poole ja ulatus lõunas Salzach jõeni. Järve mõõtmed on aga aja jooksul muutunud soostunud aladeks. Järv on maapähklikujuline, selle pindala on 4,7 km².
Piirkonna mäed moodustavad hobuseraua kuju, nõlvad on peamiselt metsased või kaetud alpikarjamaadega. Zell am See Hausberg ("kodumägi") on Schmittenhöhe (1965 m), mis koos Salzburgi Kiltkivialpide mäestikuga läänes on osa Põhja-Lubjakivialpide ja Kesk-Ida-Alpide vahelisest grauvaki vööndist. Schmittenhöhe mägi on populaarne suusatamise ja talispordi keskus. Lähedalasuv Hundsteini mägi ("Koerakivi") (2117 m) on Salzburg grauvaki vööndi kõrgeim tipp.
Suusatamine
muudaZell am See pakub talvel suusatamist Schmittenhöhe mäel. Suusatatav ala on u. 138 km, sealhulgas Kitzsteinhorni ja Kaprun Maiskogeli suusarajad. Suusapass hõlmab kogu piirkonda, sealhulgas transporti liustiku juurde ja tagasi, mis on lumesajust sõltuvalt avatud suurema osa aastast. Zell am See on madala kõrgusega suusapiirkond ja lumikate võib kannatada kõrgema temperatuuri tõttu, kuid liustikul on suurema osa aastast lumikate.
2017. aastal teatas Zell am See potentsiaalsest ühinemisest Saalbach-Hinterglemmi suusakuurordiga. 2019.-2020. aasta suusahooajal avati Zell am See Express 1 gondel, mis võimaldab pääseda Viehhofenist Zell am See Express 2 gondlile suusaraja 21 jalamil.
Tähelepanuväärsemad suusarajad kuurordis on Trassabfahrt (14), mis on piirkonna kõige järsem rada ja mille kalle on kuni 75%, Standardabfahrt (13), mis on veel üks rada, mille kalle on 60%, ja hiljuti taas avatud 1930. aastate suusavõistluste rada Tannwaldabfahrt (21), mis on hästi tuntud püsiva jäisuse ja mõnes suusaraja osas kõrge järsu/laiuse suhtega.
Ajalugu
muuda
Zell am See piirkond oli pidevalt asustatud vähemalt Rooma ajast. U. 740. aastal asutasid mungad Salzburgi piiskopi Johannes I käsul Baieri hõimuhertsogkonnas küla, mida 743. aasta dokumendis on mainitud kui Cella in Bisonzio. Tähis Cella või saksa keeles Zelle viitab kloostri mõistes mungakambrile, Bisonzio on Pinzgau piirkonna nimi. Zell sai turulinna õiguse 1357. aastal. Saksa talurahvasõja ajal 1526. aastal toimusid piirkonnas rasked võitlused Švaabi liiga vägede vastu. Zell am See kodanikud ei osalenud ülestõusus, sellegipoolest saadeti 200 aastat hiljem arvukalt protestantlikke asukaid vürstliku peapiiskopi Leopold Anton von Firmiani käsul Salzburgist välja.
1800. aastast oli linn Napoleoni sõdade ajal Prantsuse vägede okupatsiooni all. Pärast Salzburgi peapiiskopkonna sekulariseerimist läks "Zell am See" 1816. aastal Viini kongressi otsusega lõpuks Austria keisririigile. Kui 1850. aastal sai Saalfeldenist Pinzgau ringkonna keskus, taotles linnapea edukalt halduskeskuse üleviimist Zelli. Linna arengut soodustas otsustavalt Salzburgi–Tirooli raudteeliini (Giselabahn) avamine 30. juulil 1875, alustades iga-aastast suvist turismihooaega. Zell am See sai linnaõiguse 24. jaanuaril 1928, ja selle järel saadi õigus muuta praeguseni kehtiva nime Zell am Seeks.
Vaatamisväärsused
muuda.JPG)
Püha Hippolytuse kirik
Püha Hippolytuse kirikus on vanimad teadaolevad ehitusjäänused Pinzgau piirkonnas. Kirik on ehitatud peamiselt romaani stiilis ja koosneb kolmest löövist. Enne 1794. aastat oli kesklööv kroonitud gooti võlviga, kuid sel aastal asendati see teise võlviga, mis 1898. aastal asendati omakorda lameda puitkatusega. Neli sammu viib peaaltari juurde, kuid krüpt on täidetud. Narteks ja külglöövid on endiselt gooti stiilis, kuid mõned muud gooti objektid (nagu Josef Bachlehneri valmistatud uusgooti stiilis altarid) lisati renoveerimise käigus 1898. aastal, kui eemaldati ka eelnenud sajandite barokksisustus.
Kiriku kõrgpunktiks on tõstetud käigutee koos ehitud rinnatisega, mis ehitati 1514. aastal. Käigutee toetub neljale nikerdatud väärismarmorist sambale, mille vahel keerutatakse keerukat võrguvõlvi. Kolm teravat kaart on kroonitud krabidega ja lõpevad teravate tornidega. Kaarte vahel on 1520. aastast pärinevad gooti baldahhiinid püha Hippolytuse ja püha Florianuse nikerdatud kujudega.
.JPG)
Torn on Zell am See silueti põhirõhk. Selle kõrgus on 36 m. Tugevatel seintel on väliskülg lubjakivist.
Aastatel 1660–1670 asendati peaaltar barokkaltariga, mis eemaldati 1760. aastal. Peaaegu ühtegi kiriku barokkstiilis sisustust pole jäänud, peale mõnede kaunistuste. Kaks barokk-kuju sattusid Prielau kirikusse. Peaaltari kõrval on kaks kuju aastast 1480: Püha Rupert ja Püha Vigilius. Külgaltaril on Neitsi Maarja pilt nüüdseks olematust Maria Waldi kirikust, mis pärineb 1540. aastast. Vasakus löövis on väike pühale Sebastianusele pühitsetud altar apsiidis.
Grand Hotel Zell am See asub ainulaadses kohas erapoolsaarel otse Zelli järve kaldal. Seda suurt mägimaja ümbritseb vesi, kust avaneb panoraamvaade mägedele.
Porsche perekonna talu asub Zell am Sees, mille Ferdinand Porsche vanem omandas sõja ootuses 1939. aastal. Sõja ajal viis ta osa oma äritegevusest sinna ja Gmundi, Stuttgardist kaugemale, kus hoolimata raskest pommitamisest jäi tema poeg Ferry Porsche tehase tegevust jälgima.
Filmivõtted Zell am Sees
muuda- 1944/45 – Hubert Marischka film "Ein Mann gehört ins Haus"
- 1963 – Franz Marischka film "Allotria in Zell am See"
- 2001 – Mikael Salomoni filmi "Relvavennad" 10. osa "Punktid"', tegevprodutsendid Steven Spielberg ja Tom Hanks
Inimesi
muuda- 1937 – Herbert Feuerstein, Austria ja Saksa ajakirjanik, koomik ja meelelahutaja
- 1948 – Otto Brusatti, Austria muusikateadlane ja raadioisik