Saalfelden

Saalfelden am Steinernen Meer on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas. Saalfelden on ringkonna suurim linn ning liidumaal Salzburgi ja Halleini järel kolmas.

Saalfelden am Steinernen Meer
Saalfelden Becken.jpg
Saalfeldeni nõgu
Vapp

Pindala: 118 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 16 700 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 26′ N, 12° 51′ E
Saalfelden am Steinernen Meer im Bezirk ZE.png
Paiknemine Zell am See ringkonnas
Saalfelden (Austria)
Saalfelden

Kuigi Saalfeldeni ala on ajaloolises Pinzgau piirkonnas alati kõige rahvarohkem olnud, asub ringkonna halduskeskus Zell am Sees.

Saalfelden am Steinernen Meer asub kõrgusel 744 m merepinnast. Suurema osa omavalitsusest moodustab Saalfeldeni nõgu (Saalfeldner Becken), mis asub järgmiste Põhja-Lubjakivialpide mäestike vahel:

Vaade üle Saalfeldeni nõo

Lõunasse on nõgu üldiselt avatud, kulgedes Zelli järve ja Salzachi jõega Zelli nõkku (Zeller Becken) – seetõttu kasutatakse kogu oru kohta ka mõistet Zell-Saalfeldeni nõgu (Zeller-Saalfeldener Becken) – ning võimaldab vaadet Kõrg-Tauernile, eriti silmapaistvatele Kitzsteinhorni ja Großes Wiesbachhorni tippudele. Kahte nõgu eraldab vaevumärgatav orupõhja veelahe. See nõgu on üks suuremaid Sise-Alpide nõgusid.

Peamine jõgi nõos on Saalach. See algab ülemisest Glemmtalist, suubub nõkku Saalfeldenist lõunas ja läbib nõo põhjast lõunasse. Saalfeldenit idast läände läbiv Saalachi parempoolne lisajõgi on Urslau oja. Vasakpoolne lisajõgi Leoganger Ache suubub Saalachisse läänest. Lisaks on siin mitu väiksemat lisajõge. Nõo keskosas on Kühbühel ("veiseküngas"), mis on oma 100 m.

Ainus järv ulatuslikus nõos on tehislik Ritzensee, mis on kaevatud vaba aja veetmiseks. Teised kunstlikud tiigid on rajatud peamiselt õngitsemise ja turismi jaoks.

Saalfeldeni omavalitsuse osad on Bergham, Farmach, Gerling, Haid, Hohlwegen, Lenzing, Lichtenberg ja Saalfelden ise.

AjaluguRedigeeri

 
Kesklinn kihelkonnakirikuga, oktoober 2008

Varased arheoloogilised leiud Saalfeldeni nõos pärinevad neoliitikumist. Pidev asustus on dokumenteeritud hilisest rauaajast, kui keldi hõimud piirkonda ilmusid. 7. sajandist alates asusid põhja poolt piirkonda baierlased. U. 100 aastat hiljem mainisid Salzburgi piiskoppid esmakordselt registris Saalach jõel asuvaid Salveti valduseid. Sel ajal, kui neist sai osa Karolingide impeeriumist, liideti maad frankide Pinzgau maakonda.

Salzburgi peapiiskop Hartwig omandas Saalfeldeni valdused 1000. aasta paiku; ja 13. sajandi alguses kuulus kogu Pinzgau piirkond vürstlikele piiskoppidele. Saalfeldenit on esmakordselt mainitud turulinnana 14. sajandi keskpaigas. See jäi Salzburgi vürstliku peapiiskopkonna osaks kuni sekulariseerimiseni 1803. aastal.

Koos Salzburgi maadega läks Saalfelden 1816. aastal lõpuks Austria keisririigile. Linnaõiguse sai see 2000. aastal.

Sport ja vaba aegRedigeeri

 
Felix Gottwaldi suusahüppestaadion

Ritzensee ja külgnev Kollingwaldi mets on puhkealad Saalfeldeni linnarahvale. Järve kasutatakse suviti suplemiseks ja talviti uisutamiseks.

Jalgradu ja radu kasutatakse talvel murdmaasuusaradadena. Uttenhofeni külas on mitu suusahüppetorni, sealhulgas Felix Gottwaldi suusahüppestaadion ja kahevõistluse keskus. Saalfelden teenis kuulsust murdmaa- ja laskesuusatamises oma tippsportlaste kaudu: Felix Gottwald, Simon Eder, Julian Eberhard ja Tobias Eberhard.

2006. aastast toimub Saalfeldenis igal aastal augustis rahvusvaheline triatloni võistlus "Tri Motion Austria".

Tuntud inimesiRedigeeri

ViitedRedigeeri

'