Salzburgi Kiltkivialpid
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2021) |
Salzburgi Kiltkivialpid (saksa: Salzburger Schieferalpen) on Ida-Alpide mäestik Austria Salzburgi liidumaal. Asudes grauvaki vööndis, võib neid pidada kas Põhja-Lubjakivialpide või Kesk-Ida-Alpid osaks.
Mäestik asub Kitzbüheli Alpide (Tirooli Kiltkivialpid; grauvaki vööndi jätkumine Zelli järve ja Saalach jõe taga) (läänes) ning Dachsteini massiivi (idas) vahel. Põhjas külgneb see Berchtesgadeni Alpidega, samas kui lõunas eraldavad Salzachi ja Ennsi orud selle Alpide peaaheliku Kõrg- ja Madal-Tauerni mäestikest. Salzburgi Kiltkivialpid ulatuvad lääne–ida suunas umbes 60 km, Salzburgi Pinzgau piirkonnast Salzachist põhja pool Pongau piirkonda ja piki Ennsi jõge kuni Steiermargi liidumaa piirini.
Seda Alpide sisemist Mittelgebirge rühma, mille Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioon (AVE) on määranud aluskivimi põhjal, ei saa geoloogilisest vaatenurgast omistada ei Põhja- ega Kesk-Alpidele, nii et see ei sobitu Ida-Alpide üldisesse kolmepoolsesse jaotusesse ja seetõttu käsitletakse seda kirjanduses erinevalt.
Allüksused muuda
Topograafilisest vaatenurgast on kaks alamrühma, eraldatud Salzachi jõega, kui see Sankt Johann im Pongau juures põhjasuunda keerab:
- Dienteni mäed (Dientener Berge), mida piirkonnas tõelises mõttes kiltkivimägedena tuntakse, kulgevad Salzachist läänes Zelli järveni ning hõlmavad Hundsteini massiivi (2117 m) ja Schneeberg-Hochglockneri rühma (Schneeberg-Hochglockner-Gruppe, Schneebergkreuz, 1938 m)
- Fritztali mäed (Fritztaler Berge), kulgevad Salzachist idas Steiermargi piirini ja Dachsteini massiivini, hõlmavad:
- Hochgründeck (1821 m) kolmnurgas, mille moodustavad Bischofshofen, St. Johann ja Altenmarkt;
- Rossbrand (1770 m), mis kulgeb Altenmarktist Mandlingi kuruni Radstadti juures;
- Glutserberg, Halserberg ja Ramsauerleiten, kolm väiksemat piirkonda, mis jätkavad Rossbrandi Schladmingini;
- Gerzkopf (1728 m), Fritztalist põhja pool, kuulub geoloogiliselt Tenneni mägede ja Dachsteini vahelisse lubjakivi piirkonda ning on morfoloogiliselt vähem seotud Dachstein massiiviga ja rohkem selle edelapiiriga.