Steiermargi liidumaa

"Steiermark" suunab siia. Endisaegse hertsogkonna kohta vaata artiklit Steiermargi hertsogkond. Territooriumi kohta vaata artiklit Steiermark (mark).

Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa. Steiermark on pindalalt Alam-Austria järel suuruselt teine Austria liidumaa. Steiermark külgneb lõunas Sloveeniaga ning päripäeva edelast alates Austria Kärnteni, Salzburgi, Ülem-Austria, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaadega. Selle pealinn on Graz.

Steiermargi liidumaa

saksa Bundesland Steiermark


Pindala: 16 392 km²
Elanikke: 1 246 395 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 76 in/km²
Pealinn: Graz
Kaart

Steiermargi nimi tuletati valitseva Otakari dünastia algsest asukohast: Steyr tänapäeva Ülem-Austrias. Iidne Steyri ja Steiermargi vaheline side ilmneb ka nende peaaegu identsetes vappides, valge panter rohelisel taustal.

Grüner See, taustal Hochschwabi mägi

Eristatakse Ülem-Steiermarki (Obersteiermark) liidumaa põhja- ja loodeosas (Liezeni, Murau, Murtali, Leobeni ja Bruck-Mürzzuschlagi ringkond) ning Lääne-Steiermarki (Weststeiermark) Grazist läänes (Voitsbergi ja Deutschlandsbergi ringkond ning Leibnitzi ringkonna lääneosa). Ringkondi Grazist idas (Weizi, Hartberg-Fürstenfeldi ja Kagu-Steiermargi ringkond) on nimetatud Ida-Steiermargiks (Oststeiermark).

Graz-Umgebungi ringkonna ('Grazi ümbrus') lääne- ja idaosi võib või ei või pidada vastavalt Lääne- ja Ida-Steiermargi osadeks. Steiermargi hertsogkonna lõunaosi, mis moodustasid osa endisest Jugoslaaviast ja hiljem Sloveeniast (välja arvatud Teise maailmasõja ajal), viidati (ja mõnikord kõnekeeles viidatakse ka praegu) kui 'Alam-Steiermarki (Untersteiermark, sloveeni Štajerska).

Ajalugu muuda

 
Graz, Steiermargi pealinn
 
Ajalooline vaade Steiermargi ja Kärnteni piirile, 1830

Steiermarki asustasid keldi hõimud. Pärast roomlaste vallutust oli praeguse Steiermargi idaosa Pannoonia osa, samas lääneosa kuulus Noricumi. Barbarite sissetungide ajal vallutasid või läbisid seda läänegoodid, hunnid, idagoodid, rugid ja langobardid. Avaaride võimu all olevad slaavlased asusid orgudesse 600. aasta paiku. Samal ajal hakkasid frankide võimu all olevad baierlased oma piirkonda lõuna ja ida poole laiendama, neelates lõpuks slaavi elanikkonna.

1180. aastal eraldati Steiermark Kärnteni hertsogkonnast ja sellest sai omaette hertsogkond; 1192. aastal sai Austria hertsog Leopold V ka Steiermargi hertsogiks. Hiljem moodustas Steiermark Sise-Austria keskse osa.

Steiermark arenes kultuuriliselt ja majanduslikult ertshertsog Johann von Österreichi ajal aastatel 1809-1859.

1918. aastal pärast Esimest maailmasõda jaotati see põhjaosaks (praegune Austria liidumaa) ja lõunaosaks, mida kutsuti Alam-Steiermargiks, nüüd sloveenidega asustatud, ja mis annekteeriti Jugoslaaviasse ja sai hiljem Sloveenia osaks. Kahe maailmasõja turbulentsi tagajärjel Alam-Steiermargi saksakeelne elanikkond, mis oli linnadesse koondunud, kolis või saadeti piirkonnast välja.

Haldusjaotus muuda

Eraldiseisev linn:

Liezeni ringkonda kuulub ka alaringkond Gröbming

Ringkond Valdu Territoorium (km²) Rahvaarv (1.01.2023)
Bruck-Mürzzuschlag 19 2156,93 98 534
Deutschlandsberg 15 1 863,47 61 121
Graz-Umgebung 36 1 084,55 162 408
Hartberg-Fürstenfeld 36 1 224,28 91 215
Kagu-Steiermark 25 982,96 84 092
Leibnitz 29 749,97 86 991
Leoben 16 1 053,49 59 944
Liezen 29 3 318,72 79 831
Murau 14 1 395,48 27 314
Murtal 20 1 675,81 71 657
Voitsberg 15 678,18 51 239
Weiz 31 1 097,94 92 373
 
Steiermargi liidumaa jaotus ringkondadeks

Elanike arv muuda

  • 1 183 303 (2001)
  • 1 207 800 (2009)
  • 1 243 052 (2019)
  • 1 265 198 (2023)

Tuntud inimesi muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Statistics Austria, vaadatud 3.01.2021.