Tenneni mäed

Tenneni mäed (saksa: Tennengebirge) on väike, kuid karm mäestik Põhja-Lubjakivialpides, mis asub kogu pikkuses Ida-Alpide ees. See on väga tugevalt karstunud kõrgplatoo, pindalaga u 60 km², arvukate koobastega. Mäestik asub Austrias Salzburgi liidumaal Bischofshofeni lähedal.

Ligikaudu 37 km² Tenneni platoost on 2000 m joonest kõrgemal ja see osa mäestikust Salzburgi liidumaal muudeti 1982. aastal looduskaitsealaks.

Ulatus ja naabermäestikud muuda

Tenneni mäestiku piiri moodustavad:

läänes Hageni mäed, osa Berchtesgadeni Alpidest, eraldatud Salzachi jõega. Seal, Luegi mäekuru põhjapoolses otsas, on Salzachöfeni kuristiku kitsaim koht läbi Lubjakivialpide.
põhjas ja kirdes Lammeri jõgi kuni Rußbachi ojani, mis laskub Gschütti mäekurult. Lammeri taga on Osterhorni rühm (Salzkammerguti mäed)
idas Lammeri org kuni Lungötzini, eraldades selle Dachsteini mägedest
lõunas Salzburgi Kiltkivialpide osa Salzachist paremal (Hochgründeck, Roßbrand) piki joont Karbach - St. Martin – Fritzbach – Salzach - Bischofshofen

Oru asulad muuda

Tipud muuda

Vaade Tenneni mägede karstimaastikule kagu suunas. Taustal Hoher Dachstein

Kõrgeimad mäed Tennenis on Raucheck (2430 m) läänes ja Bleikogel (2412 m) idas. Kõik kõrgemad tipud kerkivad platoo lõunaservas, mis langeb põhja suunas. Olulisimad tipud on:

Raucheck (2430 m)
Lehnender Stein (2402 m)
Pfaffenleitnkopf (2370 m)
Werfener Hochthron (2363 m)
Fritzerkogel (2360 m)
Streitmandl (2360 m)
Schubbühel (2334 m)
Tiroler Kogel (2324 m)
Eiskogel (2321 m)
Brietkogel (2316 m)
Wieselstein (2300 m)
Scheiblingkogel (2290 m)
Hochkogel (2283 m)
Fieberhorn (2278 m)
Tauernkogel (2247 m)
Knallstein (2234 m)
Hochkarfelderkopf (2219 m)
Breitstein (2161 m)
Tagweide (2128 m)
Edelweißkogel (2030 m)

Geoloogia muuda

Tenneni mäed edelast, paremal Werfeni-St. Martini Schuppeni tsooni künkavöönd

Tennen on tugevalt karstunud mäemassiiv, mis koosneb peamiselt Ramsau dolokivi aluspinnal lasuvast Dachsteini lubjakivist.

Selle lõunapoolsed jalamid piki Lungötz–Werfenweng–Werfeni joont kuuluvad soomusvööndisse (Schuppenzone). Seda vööndit, mis tehtud Alam-Triiase ja Kesk-Triiase Werfeni kihistu dolokivist, kutsutakse Werfeni-St. Martini Schuppeni tsooniks.

Koopad muuda

Tenneni mägedes on arvukalt koopaid.

Kuulsaim on Eisriesenwelt Werfeni lähedal, mis on u 42 km pikk ja on suurim jääkoobas maailmas. Selle jäälõik on üldsusele avatud kui turismikoobas.
Tuntuimad koopad orutasemel on Brunneckeri koobas Luegi mäekurus, Winnerfalli koobas Oberscheffau lähedal ja Trickli koobas Abtenau lähedal. Need on aktiivsed veekoopad, mis võivad lumesulamise või muude kõrge veetasemega perioodide ajal üle ujutuda.
Veel üks oluline koopasüsteem on Platteneckeisi koobas – Bergeri koobas – Bierlochi süsteem mäeploki loodeosas. See süsteem nõrgub Brunneckeri koopa suunas, langedes kõrguses üle 1000 m.
Teised olulised koopad on Schneeloch Kuchelbergalmil ja Eiskogeli koobas, mis läbib samanimelise mäe Tenneni lõunaserval.

Tenneni mäed on Salzburgi liidumaa koobaste uurimise ühingu eelistatud uurimispiirkond, kogutakse ja avaldatakse oma uuringute tulemusi. Uusi koopaid leitakse pidevalt, kuid isegi vanad tuntud koopad paljastavad mõnikord uusi saladusi.

Teadmised koobastest ja teedest, mida vesi läbib, on oluline, eriti seoses elanike tulevase veevarustuse ja veevarude kaitsega.

Kõndimine ja ronimine muuda

Olles kõrgplatoo, pakub Tennen alpimatkajale arvukalt radu. Kõndijad peavad aga olema teadlikud veepuudusest karstimaastikul ja udusse eksimise ohtudest. Alpi kogemus ja hea vormisolek on põhilised eeltingimused, kuigi saadaval on palju mägihütte. Platoo serval asuvad järsakud pakuvad ronijale laiaulatuslikke ronimisvõimalusi. Mäeküljed mäestiku lõunaservas, eriti Werfeneri hüti ümbruses ja Dr. Heinrich Hackel hüti kohal on väga populaarsed nende hõlpsasti ligipääsetavuse tõttu. Talvel on olemas erinevad suusamatkade marsruudid, peamiselt platood ületades, kuid mõnes kohas ka äärmuslikud suusarajad.