Viigimari

Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.

Botaaniline iseloomustus

Viigipuu väiksed ühe- või kahesugulised õied on koondunud omapärastesse kotjatesse õisikutesse. Õisikutest arenevad söödavad liitvilikonnad ehk viigid ehk nn viigimarjad. Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600.^[1]

Suurimad tootjad

2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,09 miljonit tonni viigimarju, istandike kogupindala oli 380,2 tuhat hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole tootmismahud märkimisväärselt muutunud.^[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal^[2]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Türgi	274 535	25,1
Egiptus	171 062	15,6
Alžeeria	110 058	10,1
Maroko	102 694	9,3
Iraan	78 000*	7,1
Süüria	41 224	3,8
USA	35 072	3,2
Brasiilia	28 010	2,6
Tuneesia	25 000	2,3
Hispaania	24 900	2,3
Maailm kokku	1 093 189	100
* – FAO hinnang

Kasutamine

Läbilõige viigist

Kuivatatud viigimarjad

Küpsetatud viigimarjad meega

Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Toiduainetetööstuses viljad kooritakse keetmisel, kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes tingimustes säilitatakse viike suhkrusiirupis või tehakse sellest keedist, marmelaadi või pastilaad. Õrnade viikide transpordi lihtsustamiseks tehakse neist konserve või kuivatatakse. Madalakvaliteedilistest kuivatatud viikidest valmistatakse alkoholi või kasutatakse neid likööride ja tubakatoodete maitsestamisel.^[1]

Värskete ja kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Värskete ja kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:

Toitained^[3]
Toitaine	Väärtus 100 g kohta		Ühik
Toitaine	Värsked	Kuivatatud	Ühik
Vesi	79,11	30,05	g
Kalorsus	74	249	kcal
Valgud	0,75	3,30	g
Lipiidid	0,30	0,93	g
Tuhk	0,66	1,86	g
Süsivesikud	19,18	63,87	g
Suhkrud		47,92	g
Glükoos		24,79	g
Fruktoos		22,93	g
Galaktoos		0,13	g
Kiudained	2,90	9,80	g
Tärklis		5,07	g

Toiteelemendid^[3]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta		Ühik
Toiteelement	Värsked	Kuivatatud	Ühik
Kaltsium (Ca)	35	162	mg
Raud (Fe)	0,37	2,03	mg
Magneesium (Mg)	17	68	mg
Fosfor (P)	14	67	mg
Kaalium (K)	232	680	mg
Naatrium (Na)	1,0	10	mg
Tsink (Zn)	0,15	0,55	mg
Vask (Cu)	0,07	0,29	mg
Mangaan (Mn)	0,13	0,51	mg
Seleen (Se)	0,20	0,60	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[3]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta		Ühik
Vitamiin	Värsked	Kuivatatud	Ühik
C	2,0	1,20	mg
B₁	0,06	0,09	mg
B₂	0,05	0,08	mg
B₃	0,40	0,62	mg
B₅	0,30	0,43	mg
B₆	0,11	0,11	mg
B₄	4,7	15,8	mg
E	0,11	0,35	mg
A	7	0	μg
β-karoteen	85	6	μg
K	4,7	15,6	μg
Luteiin+ zeaksantiin	9	32	μg
Folaadid	6	9	μg

Aminohapped^[3]
Aminohape	Väärtus 100 g kohta		Ühik
Aminohape	Värsked	Kuivatatud	Ühik
Aspartaamhape	0,176	0,645	g
Proliin	0,049	0,610	g
Glutamiinhape	0,072	0,295	g
Alaniin	0,045	0,134	g
Leutsiin	0,033	0,128	g
Seriin	0,037	0,128	g
Valiin	0,028	0,122	g
Glütsiin	0,025	0,108	g
Isoleutsiin	0,023	0,089	g
Lüsiin	0,030	0,088	g
Treoniin	0,024	0,085	g
Arginiin	0,017	0,077	g
Fenüülalaniin	0,018	0,076	g

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ""Fig. Ficus carica"". www.hort.purdue.edu (inglise). Vaadatud 29.11.2010.
↑ ^2,0 ^2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 09.01.2015.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9.01.2015. Vaadatud 09.01.2015.

Välislingid

Magusad viigid väärivad maitsmist

[fig-1] 1,0 ^1,1 ""Fig. Ficus carica"". www.hort.purdue.edu (inglise). Vaadatud 29.11.2010.

[fao-2] 2,0 ^2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 09.01.2015.

[toit-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9.01.2015. Vaadatud 09.01.2015.

[1]

[2]

[3]