Veedad

(Ümber suunatud leheküljelt Vedad)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib hinduismi pühakirjast; rahva kohta vaata artiklit Vedad (rahvas).

Veedad (sanskriti keele sõnast veda või ved 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad.

Laiemas mõttes nimetatakse veedadeks (veedalik kirjandus) veedasid koos brahmanate, aranjakade ja upanišadidega.

Veedade vanimad tekstid on tekkinud ligikaudu 1000 eKr ja hiliseimad umbes 500 eKr. Veedad on kirjutatud sanskriti keelele lähedases veedade keeles.

Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli.

RigveedaRedigeeri

Rigveeda (ṛgveda) stiil ja keel on keeruline ja raske, öeldakse isegi, et ta moodustab peaaegu omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore, nt lehmad = pilved = koidukiired; pilv = mägi; äike = sõda; silm = päike. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama, nt Indrat nimetatakse kui Vritra tapjat. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Višnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest – tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne (nt poeg pöördub isa vaimu poole) ning loitsulaadseid hümne.

JadžurveedaRedigeeri

Jadžurveeda (yajurveda), enamasti proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Mõningaid ohvreid: loomohver, vajarpeya – kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya – kuninga kroonimistseremoonia.

SamaveedaRedigeeri

Samaveeda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast. Samaveda 1549 värsist ei ole ainult 75 pärit Rigvedast, kusjuures ei ole arvestatud algteksti hümnide piiridega. Samavedale liitus neli traktaati, kuidas seda kasutada.

AtharvaveedaRedigeeri

Atharvaveeda (atharman – tulepreester/loits). Atharvaveda on kas värsis või proosas kirja pandud nii valge kui must maagia. Kunagi eksisteeris üheksa erinevate koolkonnade versiooni, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks. Algselt neid tekste Veedade hulka ei loetud. Atharvaveda sisaldab loitse: haiguste vastu, pika eluea saavutamiseks ja surma peletamiseks, deemonite ja nõidade vastu, vandenõu ja needuse vastu, naistega seotud maagiat (neiu palub endale meest), kuningaga seotud palveid, maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne.

Veedade uurimineRedigeeri

Veedade traditsioonilise uurimisega tegeleb Vedanga (vedāṅga), mis koosneb kuuest alldistsipliinist:

ÕpetusedRedigeeri

Veedadele tuginevaid õpetussüsteeme (upaveedad):