Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.[1]

Maagia (usund, religioon) on loodususundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada üleloomulikke jõude[2]. Maagia ja maagiline käitumine on nähtus kirjaeelses ühiskonnas või algusundis. Maagia on usundi tekkimise esimene aste ja ka usundirühma nimetus, milles kasutatakse vahendajat (vt prohvetlik usund).

Nn "risti ette löömisega", "musta kassi nägemisega" või "üle õla sülitamisega" seotud toimingud on maagilise mõtlemisega seotud käitumised, mis on kirja eelsest ühiskonnast üle kandunud tänapäeva ühiskonda.[3]

Analoogiamaagia (ka homöopaatiamaagia) sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse kutsuvat seda sündmust esile ka tegelikkuses[2]. Näiteks on meremeestel uskumus, et vilistamisega on võimalik tuult esile kutsuda, samuti voodoo-vahanukkudesse nõelte torkimine.

Kontagioosne (ka kontakt-, sümpateetiline) maagia põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud[viide?] või talle kuulunud eseme kaudu[2]. Näiteks võib tuua nii karukihva amuletina kaelas kandmise kui inimese kehakarvadest "armujoogi" valmistamise.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Beth B. Hess, Elizabeth W. Markson, Peter J. Stein. Sotsioloogia. Tallinn, 2000, lk 282.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kulmar, T., 2006. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu ülikooli kirjastus. Lk 12
  3. Beth B. Hess, Elizabeth W. Markson, Peter J. Stein. Sotsioloogia. Tallinn, 2000, lk 199.