Valeri Nikitin (sündinud 28. novembril 1969 Haapsalus) on Eesti endine maadleja. Ta võistles Kreeka-Rooma maadluses.

Valeri Nikitin on paremal (1989, Eesti meistrivõistlused)
4. koht 2000 – 69 kg
8. koht 1996 – 68 kg
5. koht 1994 – 68 kg
6. koht 1995 – 68 kg
Pronks 1992 – 68 kg
4. koht 1996 – 68 kg
5. koht 1999 – 68 kg
6. koht 2000 – 68 kg
Pronks 1990 – 68 kg

Nikitin on 167 cm pikk ja ta kaalus umbes 77 kg.

Tema treenerid olid Harri Koiduste, Meinhard Niglas ja Henn Põlluste. Barcelona olümpiamängudel oli tema treener Ants Nisu.[1]

Tema spordiklubi oli MK Juhan.

Eesti muuda

NSV Liit muuda

Nikitin ise luges NSV Liidu meistrivõistlusi oma esimesteks suurvõistlusteks. Näiteks 1989. aastal oli tema kaalus kaks olümpiavõitjat ning hulk Euroopa ja maailmameistreid. Koosseis olnud hulga tugevam kui Euroopa meistrivõistlustel.[1]

Olümpiamängud muuda

1992. aasta suveolümpiamängudel Hispaanias alistas Nikitin kuni 68 kg kaalus avavoorus Söuli olümpiahõbeda Sung Moon Kimi (Lõuna-Korea) 9:6, aga siis kaotas Abdullah Chamongolile (Iraan) 5:7 ja mitmekordsele maailmameistrile tšetšeenile Islam Dugutšijevile (SRÜ) 0:4 ning langes välja. See andis talle 12. koha. [1]

1996. aasta suveolümpiamängudel USA-s Atlantas sai Nikitin avakohtumises seljakaotuse Rumeenia maadlejalt Ender Memerilt 1.45-ga. Teises voorus seljatas Nikitin 1993. aasta Euroopa juunioride meistri Tariel Melašvili (Gruusia) ning kolmandas voorus olümpiavõitja ja Euroopa meistri Attila Repka (Ungari). Repka kael sai vigastada, nii et ta tuli kanderaamil välja kanda. Neljandast vastasest Yasushi Miyakest (Jaapan) oli Nikitin tehniliselt selgelt üle ja jõudis veerandfinaali, kus tuli maadelda Venemaa sportlase Aleksandr Tretjakoviga. Normaalaeg lõppes viigiliselt, aga lisaajal sai Nikitin punktikaotuse. Seitsmenda koha matši Kuuba maadleja Colas Orise vastu ei võtnud Nikitin enam tõsiselt, sest tema jaoks polnud 7. ja 8. kohal vahet.[2]

2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys loositi Nikitin samasse alagruppi kahe suurvõistluste medalimehe Ghani Yalouziga (Prantsusmaa) ja Czaba Hirbikiga (Ungari). Kõigepealt kohtusid Yalouz ja Hirbik omavahel ja Yalouz võitis 7:4. Yalouzile oli Nikitin varem kahel korral kaotanud: 1994 Tamperes ja 1995 Besançonis. Kuid minut enne lõppu suutis Nikitin Atlanta olümpiahõbeda Yalouzi seljatada. Seejärel pidi Euroopa ja maailmameistrivõistluste hõbe Hirbik Nikitini kindlasti seljatama, et alagrupp võita, seevastu Nikitinile piisas isegi punktikaotusest. Nikitin alistas Hirbiki 4:3 ja pääses veerandfinaali, kus ootas Aserbaidžaani esindav Islam Dugutšijev, neljakordne maailmameister ja Barcelona hõbe. Nikitin alistas ka tšetšeeni 4:1. Poolfinaalis kaotas Nikitin Atlanta olümpiavõitjale Filiberto Azcuyle Kuubalt 0:6 ja pronksikohtumises ka Venemaa maadlejale Aleksei Gluškovile 0:5 ning jäi neljandaks.[3]

OM-valikturniirid muuda

Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses muuda

Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses muuda

Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused muuda

Rahvusvahelised turniirid muuda

Põhjamaade meistrivõistlused muuda

  • 1993. aasta Herning   – 1. koht (68 kg)
  • 1994. aasta Tallinn   – 1. koht (68 kg)

Golden Grand Prix muuda

  • 1996. aasta   – 2. koht

Läänemere mängud   muuda

  • 1993. aasta – 1. koht (68 kg)
  • 1997. aasta – 3. koht (76 kg)

Oslo Open   muuda

  • 1991. aasta – 1. koht

Vantaa Painicup   muuda

  • 1990. aasta – 2. koht
  • 1991. aasta – 1. koht
  • 1992. aasta – 3. koht
  • 1993. aasta – 2. koht
  • 1994. aasta – 4. koht
  • 1997. aasta – 1. koht

Kristjan Palusalu mälestusvõistlused   muuda

  • 1991. aasta – 1. koht
  • 1997. aasta – 4. koht
  • 1999. aasta – 2. koht
  • 2001. aasta – 1. koht
  • 2003. aasta – 5. koht

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Atlanta 1996: XXVI suveolümpiamängud". Tallinna Raamatutrükikoda 1996, lk. 90–91
  2. "Atlanta 1996", lk. 94–95
  3. "Sidney 2000: XXVII olümpiamängud". Peatoimetaja Gunnar Press. Tallinn 2000, lk. 176–177

Välislingid muuda