Tunguusi katastroof

Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.

Plahvatuse epitsenter

Esialgse meteoriidihüpoteesi kõrval on plahvatuse seletamiseks hiljem välja pakutud veel mitmeid hüpoteese ja teooriaid, üks tõenäolisemaid neist on komeedi tuuma plahvatus[viide?].

Plahvatus muuda

 

Plahvatus toimus 30. juunil 1908 (vana kalendri järgi 17. juunil) kohaliku aja järgi kell 7 hommikul Baikali järvest loodes mitme kilomeetri kõrgusel.

Plahvatanud meteoriidi liikumiskiiruseks on arvatud 25 km/s ja läbimõõduks 65 meetrit. Plahvatuse võimsuseks on hinnatud kuni 50 megatonni trotüülekvivalenti (suurusjärgus üle tuhande Hiroshimale heidetud aatomipommi ehk üks suurem vesinikupomm).[1]

Plahvatust kuuldi enam kui 1000 km kaugusel. Plahvatuse tagajärjel murdus üle 2000 km² metsa. Plahvatusele järgnenud kuma atmosfääris jälgiti mitmel järgneval ööl isegi Euroopas.

Plahvatuse uurimine muuda

Kõige põhjalikumalt uuris katastroofipiirkonda Leonid Kulik (18831942), kelle juhtimisel toimusid ekspeditsioonid aastatel 1927, 1928, 192930 ja 1939.

Hüpoteesid muuda

Plahvatuse selgitamiseks on välja pakutud üle saja hüpoteesi, sealhulgas niihästi teaduslikke kui ka ulmelisi, näiteks kosmilisel kiirusel Maa atmosfääri läbinud raudmeteoriidi- või ufoplahvatus, kosmosest tulnud laserikiir, aatomipomm, miniatuurne must auk, antiainest koosnev taevakeha, Päikeselt pärit plasmoid, ülisuur keravälk, leidur Nikola Tesla salajased eksperimendid.

Oma osa on andnud ulmekirjandus. Näiteks Walter Ernstingi ulmeromaanist "Päev, mil jumalad surid" (Rapla 1993, lk 184) võib lugeda, et Tunguusi plahvatus oli tulnukate poolt energiamürsuga alla tulistatud teiste, neid reetnud tulnukate kosmoselaeva hukkumine ("illegaalsete väljarändajate" karistamine).

Viited muuda

  1. [1] Tehnoloogiaajalugu. Postimees 30. juuni 2021

Kirjandus muuda

Raamatud muuda

Artiklid muuda

  • Eesti Loodus 1981, nr 11 (seal ka põhjalik bibliograafia)
  • J. Zaitsev, "Kas Tunguusi plahvatus on mõistatatud?" – Horisont 1989, nr 11, lk 20–23

Välislingid muuda