Tommaso Campanella
Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.
Elulugu
muudaCampanella sündis 5.septembril 1568 Kalaabrias Stilo linnakeses kirjaoskamatu kingsepa perekonnas. Juba viieaastaselt hämmastas ta inimesi erakordse mälu ja võimetega. 15-aastaselt otsustas Campanella kloostrisse astuda ning võttis endale Aquino Thomase auks munganimeks Tommaso. Kolm aastat hiljem pani ta kirja traktaadi "Asjade uurimisest", milles ta kutsus üles tuginema kogemusele ja aistingutele, suhtudes kõhklevalt Aristotelese kreeklastest ja araablastest kommentaatorite töödesse, Euroopa filosoofia sajanditevanusesse skolastilisse traditsiooni ja dogmadesse. Ehkki traktaati kritiseerisid provintsi kloostrikooli õpetajad, jätkas Campanella lootusrikkalt tööd, vaimustudes Bernardino Telesio teostest, mis samuti rõhutasid inimmõistuse, kogemuse, aistingute olulisust ja arvustasid Aristotelese filosoofiat.
Jätkates telesiaanliku filosoofia tundmaõppimist, muutus elu kloostris järjest talumatumaks – levisid kuuldused, et Campanella pooldab kahtlasi õpetusi, loeb keelatud raamatuid ja sõlmib lubamatuid tutvusi. 1589. aastal lahkus Campanella kloostrist Napolisse raamatu "Meelte poolt tõestatud filosoofia" valminud käsikirjaga, mis ilmus 1591. aastal. San Domenico Maggiore kloostri võimudele saabus aga salakaebus, et Campanella võlgneb oma ebaharilikud teadmised nõidusele. Campanella kuulati üle inkvisiitorite poolt ja talle pandi süüks telesiaanlikke vaated, mis käisid vastu valitsevale Aquino Thomase õpetusele ja ortodokssele teoloogiale. Ordu juhtkond otsustas saata Campanella kaugelasuvasse Kalaabria kloostrisse. Campanella aga tegutses teisiti, sõitis Rooma ja sealt edasi Firenzesse. Tee peal tutvus ta paljude tolleaegsete intellektuaalidega, kaasa arvatud Galileo Galilei ja Paolo Sarpiga.
Kui Telesio teosed kanti katoliku kiriku poolt keelatud raamatute indeksisse, arreteeriti Campanella süüdistatuna ketserluses. Läbiotsimise käigus konfiskeeriti kõik Campanella käsikirjad. Järgnevad kaks aastat veetis ta suhtelises vabaduses eri kloostrites, kuni ta lasti täielikult vabaks.
Campanella naasis Napolisse, kus jätkas kirjutamist ja vaimustus astroloogiast. Üsna pea süüdistati teda järjekordselt hereesias ja ta pages tagasi oma kodulinna, Stilosse. Seal ühines ta mässulistega, kes võitlesid Hispaania rõhujate vastu Itaalia lõunarannikul. Vandenõu aga reedeti ja Campanella võeti vangi. Et pääseda surmamõistmisest, teeskles Campanella vaimuhaigust. Inkvisitsioon taganes: Campanella mõisteti eluks ajaks vangi, ilma igasuguse lootuseta vabaks saada.
Järgmised 25 aastat veetis Campanella vangikambris. Olgugi et ta üritas jätkata kirjutamist, keelati see tal korduvalt ning peaaegu kõik tema käsikirjad konfiskeeriti. Oma peamist filosoofilist teost, ligi 1000-leheküljelist "Metafüüsikat" oli Campanella sunnitud mälu järgi viis korda taastama. Lisaks kirjutas ta sel perioodil "Ratsionaalse filosoofia", "Reaalse filosoofia" ning hulgaliselt teoseid astronoomiast, astroloogiast, meditsiinist, poliitikast, historiograafiast ja loogikast. Kui inkvisitsiooniprotsessi hädaoht rippus Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi kohal, kirjutas Campanella uue kosmoloogia kaitseks "Galilei apoloogia".
Campanella olukord paranes 1626. aastal, mil tema vastu hakkas huvi tundma paavst Urbanus VII, kes kartis paaniliselt surma, mida astroloogid olid talle ennustanud, ning uskus nagu Campanellagi astroloogilis-maagilistesse manipulatsioonidesse, lootes, et Campanella aitab tal kauem elada. Campanellale hakati järk-järgult järeleandmisi tegema, kuni 1628. aastal ta vabastati ja talle anti koguni magistrikraad roomakatoliku teoloogias.
Kui olud taas kord pingestusid, tuli Campanellal põgeneda Prantsusmaale, kus ta veetis oma elu viimased aastad kirjutades ja nautides kasvavat populaarsust. Ka jäi talle aega jagada nõuandeid kardinal Richelieu'le ja Louis XIII valitsusele. Campanella suri 21. mail 1639.
Campanella teostest on tänapäeval tuntuim "Päikeselinn", mis on üks mõjukamaid renessansiaegseid utoopiaid.
Tähtsamad teosed
muuda- "Päikeselinn"
- "Asjade aistmise võimest"
- "Võidetud ateism"
- "Paganliku filosoofia vastu"
- "Metafüüsika"
- "Ratsionaalne filosoofia"
- "Galileo apoloogia"
- "Teoloogia"
- "Poliitika"
Teosed eesti keeles
muudaRaamat
muuda- "Päikeselinn" (La citta del sole). Itaalia keelest tõlkinud ja järelsõna: Kristiina Rebane. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 15, 64 lk; ISBN 9985853687
Luuletusi
muuda- "Filosofeerimise viis". Tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2002, nr 8/9, september, lk 1
- "Päikesele" – kogumikus: Harald Rajamets, "Pegasos ja peegel: valimik tõlkeluulet", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 70–72
Kirjandus
muuda- Alfred Stoeckli, "Campanella". Vene keelest tõlkinud Ott Ojamaa. Eessõna lk 3–5: akadeemik Sergei Skazkin. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, 348 lk
- Aleksandr Gorfunkel, "Tommaso Campanella". Tõlkinud Jüri Kivimäe. Sisaldab lisana lk 116–120 osa Campanella eessõnast traktaadile "Meelte poolt tõestatud filosoofia". Sari Suuri mõtlejaid, Eesti Raamat, Tallinn 1983, 128 lk
Välislingid
muuda- Leo Luks, "Vanglas sündinud unistus parimast ühiskonnast" (raamatu "Päikeselinn" arvustus) – Eesti Päevaleht / Arkaadia, 22. juuli 2005, lk 13
- Kaia Sisask, "Ei midagi uut Päikese all" (raamatu "Päikeselinn" arvustus) – Sirp 9. september 2005, lk 4
- Tommaso Campanella, "Päikeselinnas nelja rauga juhatuse all" (katkend raamatust "Päikeselinn"; Raivo Juuraku artikli lisa) – Õpetajate Leht, 7. august 2009, lk 1
- Raivo Juurak, "Lenini lemmikautor – Tommaso Campanella" – Õpetajate Leht, 21. august 2009, lk 8