Astroloogia

(Ümber suunatud leheküljelt Astroloog)

Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogia pole teadus (s.t on ebateadus). Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks.

Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia"

Astroloogia ja astronoomia

muuda

Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini.

Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks.

Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus.

Astroloogia olemus ja kasutusviisid

muuda

Astroloogias on traditsiooniliselt levinud seisukoht, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil.[1] Paljud astroloogid räägivad ka sellest, et astroloogia on märgisüsteem ning planeedid mitte ei mõjuta inimest, vaid kirjeldavad teda, väljendades põhimõtet "nii nagu üleval, nõnda ka all". Öeldakse, et planeedid sümboliseerivad psüühilisi impulsse inimhinges ning need leiavad väljenduse vastavalt inimese arengutasemele[2].

Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et teha oletusi inimese iseloomu kohta, tema võimete, sobilikkuse kohta ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkuse kohta haigustele, viidata potentsiaalsetele ohtudele ning probleemidele elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse ja tegelemist vajavate kitsaskohtade analüüsimiseks (sünastria). Samuti kasutatakse astroloogiat tulevikutendentside prognoosimiseks. Astroloogia ei näita konkreetseid sündmusi, vaid püüab osutada sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat kasutatakse ka asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev ning kellaaeg. Selektiivne astroloogia püüab leida sobivat ajahetke oluliseks ettevõtmiseks (abiellumine, kinnisvara ost-müük, kirurgiline operatsioon jne). Meditsiiniastroloogia püüab viidata tervisehädade võimalikele põhjustele ja olla abiks sobivaima ravi leidmisel. Agraarastroloogia tegeleb taevakehade ja taimede suhete uurimisega.[3]

Teaduslik analüüs

muuda

Kaasaegse teadusliku maailmapildi kohaselt kvalifitseerub sodiaagimärkide kontseptsioon ning astroloogia tervikuna pseudoteaduse alla.[4][5]

Lähtudes tänapäeva teaduse arusaamast embrüo arengust, inimese ajust ja käitumuslikest parameetritest, puudub alus isiku sünnikuupäevale vastava planeetide ja tähtede seisu seostamiseks isikuomadustega. Mõned teaduslikud uuringud näitavad seost isiku sünniajal valitseva aastaaja ja teatud isiksusomaduste ning üldise mentaalse tervisliku seisundi vahel, mida on põhjendatud ema raseduse ajal valitsevate valgus- ja temperatuuriolude ning toitainete kättesaadavusega.[6][7] Samas ei ole ka nimetatud trend kõikides uuringutes korratav, mis on kooskõlas käitumuslikele katsetele üldiselt omase suure mõõtemääramatusega.[8]

Lisaks on näidatud, et stigmatiseeritud ühiskonnas levinud uskumised teatud sodiaagimärkide kohta võivad viia isikute diskrimineerimiseni sünnikuupäeva alusel, võimaldamata põhjuslike seoste erapooletut uurimist.[9]

Astroloogias seostatakse eri kristalle, metalle, värve ja teisi nähtusi konkreetsete sodiaagimärkidega. Teaduslikus vaates neid seoseid ei tunnistata ning võidakse kohati pidada isegi ohtlikuks. Näiteks pikemaajaline kokkupuude teatud metallidega (nagu teatud tüüpi terase koostisse kuuluv nikkel[10]) võib suurendada allergilise kontaktdermatiidi riski;[11] kokkupuude radioaktiivsete elementidega (nagu plutoonium) suurendab vähki haigestumise riski.[12][13]

Astroloogias kasutatakse mõnevõrra eksitavalt mõningaid mõisteid, mis kõlaliselt – kuid mitte tähenduslikult – omavad analooge teaduslikes tekstides: näiteks element või polaarsus. Kuna loodusteadusliku meetodi kohaselt peaks teadusliku uuringu käivitamiseks formuleerima konkreetse, kaasaegsel teadusel baseeruva ja pädeva hüpoteesi, siis ei leia teaduskirjandusest töid, mis uuriksid põhjuslikke seoseid isiku sünniaja ning mineraalide, metallide või nende sulamite toime vahel isiku tervisele.

Sodiaagimärgile mütoloogiliselt omistatavad isiksusomadused

muuda

Tähtkujude ajalooline olulisus astroloogia seisukohalt tuleneb sellest, et maapealne vaatleja ei hooma ilma abivahendeid kasutamata sügavusdimensiooni (st eri tähtede kaugust Maast). Seega grupeerib vaatleja enda jaoks eredaimad tähed ja täheparved vastavalt nende näilisele paigutusele kujuteldaval taevaskeral. Reaalsuses võivad aga samasse tähtkujusse kuuluvate tähtede kaugus Maast erineda rohkem kui eri tähtkujudesse kuuluvate tähtede oma. Näiteks Suure Peni tähtkujusse kuuluv Siirius on Maast 8,6 valgusaasta kaugusel ning samasse tähtkujusse kuuluv Aludra lausa 2000 valgusaasta kaugusel. Skorpioni tähtkuju eredaim täht Antaares paikneb meie planeedist aga 520 valgusaasta kaugusel.[14][15][16]

Lähtudes kaasaegse füüsika arusaamast, mõjutavad Maad ja sellel paiknevaid objekte gravitatsioonilise vastastikmõju kaudu lisaks Päikesele ja Kuule arvestataval määral vaid Jupiter ja Veenus. Ka nende planeetide mõju avaldub Maa orbiidi muutmise kaudu ning ajateguriks on sajad aastatuhanded. Arvestades füüsikaliselt relevantseid vahekaugusi, mille ulatuses üks või teine vastastikmõju looduses toimib, ei ole põhjust seostada taevakehi muude vastastikmõju tüüpidega. Seega ei ole üksikisiku elukestuse seisukohalt teaduslikult ratsionaalne kaaluda erinevate planeetide või enamgi veel tähtkujude mõjutusi.[17][18]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Astro.com. Introduction to Astrology Kasutatud 22.11.2010
  2. Astromaailm, planeedid
  3. "EAstroL, astroloogia kasutusaladest". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2015. Vaadatud 13. aprillil 2015.
  4. Mermelstein, Spencer; German, Tamsin C. (2021). "Counterintuitive Pseudoscience Propagates by Exploiting the Mind's Communication Evaluation Mechanisms". Frontiers in Psychology. 12: 739070. DOI:10.3389/fpsyg.2021.739070. ISSN 1664-1078. PMC 8523830. PMID 34675845.
  5. Betsch, Tilmann; Aßmann, Leonie; Glöckner, Andreas (2020). "Paranormal beliefs and individual differences: story seeking without reasoned review". Heliyon. 6 (6): e04259. DOI:10.1016/j.heliyon.2020.e04259. ISSN 2405-8440. PMC 7330497. PMID 32637687.
  6. Lee, Hoseon; Lee, Hye-Kyung; Lee, Kounseok (25. juuni 2021). "Is personality linked to season of birth?". PLOS ONE (inglise). 16 (6): e0253815. DOI:10.1371/journal.pone.0253815. ISSN 1932-6203. PMC 8232405. PMID 34170954.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  7. Chotai, Jayanti; Wiseman, Richard (1. detsember 2005). "Born lucky? The relationship between feeling lucky and month of birth". Personality and Individual Differences. 39 (8): 1451–1460. DOI:10.1016/j.paid.2005.06.012. ISSN 0191-8869.
  8. Hartmann, Peter; Reuter, Martin; Nyborg, Helmuth (1. mai 2006). "The relationship between date of birth and individual differences in personality and general intelligence: A large-scale study". Personality and Individual Differences. 40 (7): 1349–1362. DOI:10.1016/j.paid.2005.11.017. ISSN 0191-8869.
  9. Lu, Jackson G.; Liu, Xin Lucy; Liao, Hui; Wang, Lei (2020). "Disentangling stereotypes from social reality: Astrological stereotypes and discrimination in China". Journal of Personality and Social Psychology. 119 (6): 1359–1379. DOI:10.1037/pspi0000237. ISSN 1939-1315. PMID 32191065.
  10. "Stainless steel: The role of nickel". nickelinstitute.org (Ameerika inglise). Vaadatud 16. augustil 2023.
  11. Torres, Fernanda; das Graças, Maria; Melo, Mota; Tosti, Antonella (17. aprill 2009). "Management of contact dermatitis due to nickel allergy: an update". Clinical, Cosmetic and Investigational Dermatology. 2: 39–48. DOI:10.2147/ccid.s3693. ISSN 1178-7015. PMC 3047925. PMID 21436967.
  12. Voelz, G. L.; Lawrence, J. N.; Johnson, E. R. (1997). "Fifty years of plutonium exposure to the Manhattan Project plutonium workers: an update". Health Physics. 73 (4): 611–619. DOI:10.1097/00004032-199710000-00004. ISSN 0017-9078. PMID 9314220.
  13. Belinsky, Steven A.; Klinge, Donna M.; Liechty, Kieu C.; March, Thomas H.; Kang, Terri; Gilliland, Frank D.; Sotnic, Natalie; Adamova, Galina; Rusinova, Galina; Telnov, Vitaliy (2004). "Plutonium targets the p16 gene for inactivation by promoter hypermethylation in human lung adenocarcinoma". Carcinogenesis. 25 (6): 1063–1067. DOI:10.1093/carcin/bgh096. ISSN 0143-3334. PMID 14742312.
  14. Brown, Daniel (01.03.2013). "The Orion Constellation as an Installation: An Innovative Three-Dimensional Teaching and Learning Environment". The Physics Teacher. 51: 160–162. DOI:10.1119/1.4792013.
  15. Staff, Astronomy (27. november 2018). "Do constellations look the same from the other planets in the solar system?". Astronomy Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 16. augustil 2023.
  16. published, Elizabeth Howell (18. august 2017). "Antares: Red Star at the End of Its Life". Space.com (inglise). Vaadatud 16. augustil 2023.
  17. Magazine, Smithsonian; Daley, Jason. "Venus and Jupiter May Meddle With Earth's Orbit and Climate". Smithsonian Magazine (inglise). Vaadatud 16. augustil 2023.
  18. Peil, Indrek; Tarkpea, Kalev. "e-book : Füüsikalise looduskäsitluse alused. 1.3.3 Makro-, mikro- ja megamaailm". opik.fyysika.ee. Vaadatud 16. augustil 2023.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda