Tennis
Tennis (vanemas kirjanduses ka: murutõnis[1]) on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärk on saata pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.
AjaluguRedigeeri
Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu jeu de paume.
Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda on Inglise spordiajakirjas tennist mainitud 29. septembril 1793.
Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.
Olümpiamängude programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel 1896–1924. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Soulis oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala.
Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.
VäljakRedigeeri
Pikemalt artiklis Tenniseväljak
Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 meetrit kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.
Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.
ReketidRedigeeri
Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 grammi.
Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.
PallRedigeeri
Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.
PunktiarvestusRedigeeri
Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis geimi võitmiseks peab üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).
Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.
Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.
Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).
Suuremad turniiridRedigeeri
- Davis Cup
- Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises (Wimbledon)
- Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises (Roland Garros)
- USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open)
- Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises (Australian Open)
Tuntumad tennisistidRedigeeri
MaailmastRedigeeri
MehedRedigeeri
Andre Agassi – Arthur Ashe – Boris Becker – Björn Borg – Pat Cash – Jimmy Connors – Novak Djoković - Stefan Edberg – Roy Emerson – Roger Federer – Lleyton Hewitt – Goran Ivanisevic – Jan Kodes – Rod Laver – Ivan Lendl – John McEnroe – Rafael Nadal – John Newcombe – Pete Sampras
NaisedRedigeeri
Maria Bueno – Evonne Cawley – Margaret Court – Lindsay Davenport – Chris Evert – Steffi Graf – Martina Hingis – Billie-Jean King – Conchita Martinez – Martina Navrátilová – Marija Šarapova – Serena Williams – Venus Williams
Eesti tennisistidRedigeeri
NaisedRedigeeri
Tuntumad tennisistid: Maret Ani – Kaia Kanepi – Anett Kontaveit – Julia Matojan – Tiiu Parmas – Margit Rüütel
Eesti kõrgeima WTA edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda tõusis parimaks Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta Anett Kontaveit (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022).
MehedRedigeeri
Tuntumad tennisistid: Mait Künnap – Toomas Leius – Jaak Põldma – Jürgen Zopp – Vladimir Ivanov
Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi:
| Nimi | Alates | Kuni | Nädalaid järjest | Kokku | Parim edetabeli koht |
|---|---|---|---|---|---|
| Mait Künnap | 10. september 2007 | 7. september 2008 | 52 | 52 | ATP 705. (04.08.2008) |
| Jürgen Zopp | 8. september 2008 | 8. mai 2022 | ATP 71. (10.09.2012) | ||
| Mark Lajal | 9. mai 2022 |
Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 102.