Ava peamenüü

Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas. Piirneb Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.

Taga-Karpaadi oblast

ukraina Закарпатська область
(Zakarpatska oblast)

Taga-Karpaatia vapp
Flag of Transcarpathian Oblast.svg

Pindala: 12 777 km²
Elanikke: 1 258 155 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 98,5 in/km²
Keskus: Užgorod

Taga-Karpaatia (ukraina Закарпаття; eesti keeles ka Ruteenia või Russiinimaa[viide?]) on ka ajalooline piirkond Kesk-Euroopas, mis suuresti kattub Taga-Karpaatia oblastiga. Russiinid kuuluvad Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.

Sisukord

LoodusRedigeeri

Taga-Karpaatia asub Ida-Karpaatide põhjaosa edelanõlvadel ja Kesk-Doonau madalikul (täpsemalt Taga-Karpaatia madalikul). Territooriumist on 80% mägine.

Taga-Karpaatia linnadRedigeeri

Taga-Karpaatia oblastis on 11 linna:

HaldusjaotusRedigeeri

Oblast jaguneb 13 rajooniks ja 5 oblastilise alluvusega linnaks:

 
Taga-Karpaatia etniline kaart 2001. aasta seisuga.

██ Ukrainlased
██ Ungarlased
██ Rumeenlased
██ Segaasustus: ukrainlased ja venelased

RajoonidRedigeeri

LinnadRedigeeri

Beregove, Hust, Mukatševe, Tšop, Užgorod.

RahvastikRedigeeri

Etniline koosseisRedigeeri

1880:(rahvaloendus) 408 971

1970 (rahvaloendus): 1056 799

  • ukrainlasi ja russiine – 808 131 (76,47%)
  • ungarlasi – 151 949 (14,38%)
  • venelasi – 35 189 (3,33%)
  • rumeenlasi – 23 454 (2,22%)
  • juute – 10 862 (1,03%)
  • slovakke – 9573 (0,91%)
  • mustlasi – 5902 (0,56%)
  • sakslasi – 4230 (0,40%)
  • valgevenelasi – 2186 (0,21%)
  • poolakaid – 764 (0,07%)
  • tšehhe – 721 (0,07%)
  • teisi – 3838 (0,36%)

1979 (rahvaloendus): 1 155 759

  • ukrainlasi ja russiine – 898 606 (77,75%)
  • ungarlasi – 158 446 (13,71%)
  • venelasi – 41 713 (3,61%)
  • rumeenlasi – 27 155 (2,35%)
  • slovakke – 8245 (0,71%)
  • mustlasi – 5586 (0,48%)
  • juute – 3865 (0,33%)
  • sakslasi – 3746 (0,32%)
  • valgevenelasi – 2314 (0,20%)
  • poolakaid – 841 (0,07%)
  • tšehhe – 669 (0,06%)
  • teisi – 4573 (0,40%)

1989 (rahvaloendus): 1 245 618

  • ukrainlasi ja russiine – 976 749 (78,4%)
  • ungarlasi – 155 711 (12,5%)
  • venelasi – 49 458 (4,0%)
  • rumeenlasi – 29 485 (2,4%)
  • mustlasi – 12 131 (1,0%)
  • slovakke – 7329 (0,6%)
  • sakslasi – 3478 (0,3%)
  • juute – 2643 (0,2%)
  • valgevenelasi – 2521 (0,2%)
  • poolakaid – 690 (0,06%)
  • tšehhe – 516 (0,04)
  • teisi – 4907 (0,4%)

2001 (rahvaloendus): 1 254 614

  • ukrainlasi ja russiine – 1 010 127 (80,5%)
  • ungarlasi – 151 516 (12,1%)
  • rumeenlasi – 32 152 (2,6%)
  • venelasi – 30 993 (2,5%)
  • mustlasi– 14 004 (1,1%)
  • slovakke – 5695 (0,5%)
  • sakslasi – 3582 (0,3%)
  • valgevenelasi – 1540 (0,1%)
  • juute – 566 (0,05%)
  • poolakaid – 518 (0,04%)
  • tšehhe – 320 (0,03%)
  • teisi – 3601 (0,3%)


AjaluguRedigeeri

Piirkond kuulus 10.–11. sajandil Kiievi-Vene riiki. 11. sajandist kuni I maailmasõja lõpuni kuulus [Austria-Ungari]] Ungari kuningriiki. Pärast I maailmasõda kuulus ala loodud Tšehhoslovakkia koosseisu.

Müncheni kokkulepete järel oli piirkonnal 1938–1939 autonoomia. 1939. aasta märtsis kuulutati Taga-Karpaatia mõneks tunniks iseseisevaks Karpaatia Ukraina Vabariigiks, kuid annekteeriti kohe Ungari poolt (aastani 1944).

1945. aastal liideti Nõukogude Liiduga. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu la Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping Taga-Karpaatide Ukraina kohta. Lepingu kohaselt Taga-Karpaatide Ukraina, mis 1919. aastast alates kuulus autonoomsena Tšehhoslovakkia Vabariigile, ühendati taas Ukrainaga ja liideti Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Ukraina NSV-sse kuuluv Taga-Karpaadi oblast moodustati 22. jaanuaril 1946.

KaardigaleriiRedigeeri

VälislingidRedigeeri