Šveits
Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.
|
Šveitsi Konföderatsioon
| |||||||||
 | |||||||||
| Riigihümn | Šveitsi psalm | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn |
puudub (de iure) Bern (de facto) | ||||||||
| Pindala |
41 285 km²  | ||||||||
| Riigikeel |
saksa, prantsuse, itaalia ja romanši | ||||||||
| Rahvaarv |
8 962 300 (31.12.2023)[1] | ||||||||
| Rahvastikutihedus | 217,1 in/km² | ||||||||
| Liidunõukogu | Riigipea ja valitsusjuhi kohuseid täidab kollektiivselt seitsmeliikmeline liidunõukogu | ||||||||
| Iseseisvus | 1. august 1291 | ||||||||
| SKT |
678,887 mld $ (2017)[2] | ||||||||
| SKT elaniku kohta |
80 342 $ (2017)[3] | ||||||||
| Valuuta | Šveitsi frank (CHF) | ||||||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||||
| Tippdomeen | .ch | ||||||||
| ROK-i kood | SUI | ||||||||
| Telefonikood | 41 | ||||||||
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.
Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.
Loodus
muudaPinnamood
muudaŠveitsi kümme kõrgemat mäge on järgmised:
| Nimi | Kõrgus | Mäestik | |
|---|---|---|---|
| 1. | Monte Rosa | Dufourspitze 4634 m Dunantspitze 4632 m Grenzgipfel 4618 m Nordend 4609 m |
Wallise Alpid |
| 2. | Domi mägi | 4545 m | Wallise Alpid |
| 3. | Weisshorn | 4505 m | Wallise Alpid |
| 4. | Matterhorn | 4478 m | Wallise Alpid |
| 5. | Dent Blanche | 4357 m | Wallise Alpid |
| 6. | Grand Combin | 4314 m | Wallise Alpid |
| 7. | Finsteraarhorn | 4274 m | Berni Alpid |
| 8. | Aletschhorn | 4195 m | Berni Alpid |
| 9. | Jungfrau | 4158 m | Berni Alpid |
| 10. | Mönchi mägi | 4099 m | Berni Alpid |
Pikemalt artiklis Šveitsi mägede loend
Geoloogia
muudaŠveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
Veekogud
muudaŠveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.
Kliima
muudaŠveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
|
|
|
| Zürich (Šveitsi kiltmaa) | Sion (Alpid) | Lugano (Alpidest lõunas) |
Metsad
muudaKolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
Rahvastik
muuda
■ saksa
■ prantsuse
■ itaalia
■ romanši
Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.
Majandus
muudaŠveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.[5]
2009. aasta andmetel oli tööga hõivatud 4,103 miljonit inimest ja töötus 2010. aasta veebruaris oli 4,4%.[5]
7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[5]
Šveitsi frangi inflatsioonitase on −0,5%.[6]
| Sektor | SKT osakaal | Tööjõu osakaal |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 1,3% | 3,8% |
| Tööstus | 27,6% | 23,9% |
| Teenindus | 71% | 72,3% |
Väliskaubandus
muudaŠveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad, kemikaalid, metallid, käekellad ja põllumajandustooted. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,98%), Ameerika Ühendriigid (9,09%), Prantsusmaa (8,62%), Itaalia (8,08%) ja Austria (5,38%).[5]
Šveitsi suurimad impordiartiklid on masinad, kemikaalid, sõidukid, metallid, põllumajandustooted ja tekstiilid. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (27,19%), Itaalia (10,42%), Ameerika Ühendriigid (9,61%), Prantsusmaa (7,69%), Holland (4,35%).[5]
Riik
muudaRiigikord
muuda1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusloomes, võrdsed.
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil (vt Šveitsi referendumid). Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusloomeprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
Haldusjaotus
muudaŠveits koosneb 26 kantonist:
| Kanton | Pealinn | Kanton | Pealinn | |||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Aargau | Aarau |  |
*Nidwalden | Stans | |
 |
*Appenzell Ausserrhoden | Herisau |  |
*Obwalden | Sarnen | |
 |
*Appenzell Innerrhoden | Appenzell |  |
Schaffhausen | Schaffhausen | |
 |
*Basel-Stadt | Basel |  |
Schwyz | Schwyz | |
 |
*Basel-Landschaft | Liestal |  |
Solothurn | Solothurn | |
 |
Bern | Bern |  |
Sankt Gallen | Sankt Gallen | |
 |
Fribourg | Fribourg |  |
Thurgau | Frauenfeld | |
 |
Genf | Genf |  |
Ticino | Bellinzona | |
 |
Glarus | Glarus |  |
Uri | Altdorf | |
 |
Graubünden | Chur |  |
Valais | Sion | |
 |
Jura | Delémont |  |
Vaud | Lausanne | |
 |
Luzern | Luzern |  |
Zug | Zug | |
 |
Neuchâtel | Neuchâtel |  |
Zürich | Zürich | * poolkantonid |
Šveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.
Kantonid jagunevad ringkondadeks (olemas 19 kantonis) ja ringkonnad valdadeks. Šveitsis on kokku 2212 valda (2019. aasta jaanuari seisuga).
Vaata ka
muuda- Šveitsi haridussüsteem
- Šveitsi vabadussõjad, Vana Šveitsi Konföderatsioon
- 2007. aasta Šveitsi parlamendivalimised
- Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Šveitsi meedia
- Šveitsi jalgpallikoondis
- Šveits Napoleoni ajastul
- Šveits 2014. aasta taliolümpiamängudel
- Šveitsi mägede loend
- eestlased Šveitsis
- Réduit
- Eesti-Šveitsi suhted
- UNESCO maailmapärand Šveitsis
- Šveitsi pommitamine
Viited
muuda- ↑ https://www.bfs.admin.ch/bfs/fr/home/statistiques/catalogues-banques-donnees.gnpdetail.2024-0234.html
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 The World Factbook. CIA, välja otsitud 27.11.10.
- ↑ Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10
Välislingid
muuda
Šveits – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Šveits – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Šveits |