Siila Peep
Siila Peep (1670–1743), ka Niitsiku Siila Peep (Niedsigo Sila Peep[1] / Nidzieko Silla Peep[2]), oli Kambja koolmeistri abi ja koolmeister[3] aastatel 1720-1730 ning Räpina koolmeister ja köster[4] aastatel 1730–1743.
Töö koolmeistrina
muudaSiila Peep õpetas lapsi sama korra järgi nagu Ignatsi Jaak Kambjas, kes oli koolmeistri ja köstri ametis olnud 1690. aastast. Tartu Forseliuse seminari eeskujul kasutas Ignatsi Jaak õpetamisel abilisi[5]. 1725. aasta kiriku visitatsiooniprotokolli järgi oli Kambjas Ignatsi Jaagu abiliseks Siila Peep (Sila Pep). Selles ametis oli Peep aastatel 1720-1730[6]. 1726. aastast nimetatakse Peepu Kambja kirikuraamatu sünnimeetrikas kui "Koolmeister Peeb Sila", samas on Ignatsi Jaaku nimetatud kui "Köster Jaak Ignats"[7]. 1730. aastal tuli Siila Peep Kambjast (Von Camby) Räpina koolmeistriks, ¼ adramaa suurune koolikoht asus Nulga külas (Nulcka Dorf) Räpina külje all[8]. Tema ametisse panijaks oli krahv Gustav von Löwenwolde isiklikult, kes oli 1728. aastal Räpina mõisa ostnud.[9]
Kooliõpetuse senise olukorra kindlaks määramiseks korraldati 1736. aastal kõikides Liivimaa kihelkondades koolivisitatsioon, tänapäeva mõistes haridusjärelevalve. Visitatsiooni viis ellu kirikuõpetaja Albrecht Sutor, kes teenis aastatel 1719–1758 Kambja kogudust, aastast 1728 anti talle ka Tartu praostkonna praosti ülesanded. Kontroll näitas lugemisoskuse ja õpetamise taseme suuri erinevusi. Kõige parem oli õpetamise tase Rõuge, Räpina, Võnnu, Urvaste, Põlva, Nõo, Otepää, Rõngu ja Kambja kihelkonnas, kus olid ¼ adramaa suurused koolikohad ja palgatud koolmeistrid. Räpinas oli 1736. aastal viiendat aastat koolmeistri ametis Siila Peep, ta kuulus hernhuutlaste kogudusse ja tal oli „annet ka pühakirja seletamiseks”. Räpinas oli hea „saksa moodi” – ühe toa ja kahe kambriga – koolimaja, kus õppis 12 poissi.[10]
1736. aasta visitatsiooniprotokolli kirjelduse kohaselt toimus õppetöö Räpina kihelkonnakoolis varavalgest hiliste õhtutundideni aegade jooksul väljakujunenud päevarežiimi alusel. Lapsed ööbisid koolitoas. Äratus oli kolm tundi enne päikesetõusu. Kuni valgenemiseni pesti end, valmistati toitu ja söödi, „mille järel pidasid nad ühiselt koos majarahvaga hommikupalvuse”. Järgnes lugemistund. Kõigepealt kutsuti koolmeistri juurde ühekaupa õppetükke ette lugema need, kellel veerimine selge. Kui eelmisel päeval üles antud lugemistükid kontrollitud, järgnes individuaalne õppetöö veerijatega. Pärast lugemist järgnes katekismuse õpetamine ja etteantud osade päheõppimine. Enne lõunasööki õpetatakse laulmist, „haaratakse kaasa ka katekismuse õppijad, et nondele ajapikku meloodiad selgeks saaksid”. „Järgnevalt lähevad nad sööma, lugedes palve enne ja pärast.” Päeva teisel poolel toimus edasijõudnutele kooris lugemine ja algajatele kooris veerimine. Õhtuhämarus oli jäetud enese taastamiseks. Tulevalgel loeti nii kaua, kuni jõudis kätte söögiaeg, misjärel palvetati ja mindi magama. Lugemise õpetamisel kasutati veerimismeetodit: esimesel talvel õpetati selgeks veerimine, teisel lugemine. Koolipoiste kohta peeti nimekirja ja õppeedukuse kohta tehti märkmeid. Siila Peebu õpetamist kirjeldatakse visitatsiooniprotokollis järgmiselt: „Lugemine läheb sellises järjekorras: need, kes on lugemise lõpetanud, astuvad koos ette, ja üks teise järel peab lugema lõigu või midagi veel, kuni nad on lugenud läbi neile antud ülesande. Siis annab ta uue ülesande, kutsudes vastama need, kes parasjagu kas loevad või veerivad. Iga väiksema kutsub ta kõrvale eraldi vastama, minnes nii tihti, kui on uue kord, tagasi klassi.” Koolmeister lasi õpilastel Albrecht Sutori juuresolekul palvet lugeda ja tunnistust anda, kuidas ta tavaliselt õpetust annab.[11]
Samas visitatsiooniprotokollis esitab Siila Peep muu hulgas kaebuse, et "tal pole heinamaad, on üksnes 7 koormat luhaheina. Endine heinamaa on uute veskiseadeldiste tõttu vee alla jäänud." Ilmselt on tegemist viitega vastrajatud Räpina paberivabrikule, mille paberiveski oli kaks aastat varem (1734) Võhandu jõe paisul tööd alustanud.
Isiklikku
muudaIsikuimi Siila esineb kiriku- ja kroonikaraamatutes ka kujul Sila, Silla, Sihla, Siela, Syla.[12]
1730. aasta veebruaris oli 40-aastaselt surnud tema naine Kadde (Kadi), ilmselt poeg Ado sünnituse tõttu[13]. Abikaasa Kadde oli Peebust 20 aastat noorem, neil oli viis last: Hans (sünd. 1715), Paap (sünd. 1717), Peep (sünd. 1725), Hels (sünd. 1729), Ado (sünd. 1730). Vanusevahe põhjal võib oletada, et Kadde oli Peebu teine naine.
Siila Peep suri seitse aastat pärast 1736. aasta visitatsiooni[14]. 1748. aastaks oli Räpina koolimaja nii ära lagunenud, et vajas põhjalikku remonti. 1777. aastal oli Päidlas (Otepää kihelkonnas) koolmeistriks Siila Hans. Ei ole teada, kas tegu võis olla Räpina kirikuraamatu (1728-1751) andmetel 1715. aastal sündinud ja 1735. aastal leeris käinud Siila Peebu vanima pojaga.[15]
Viited
muuda- ↑ EAA.567.3.191; Räpina mõisa vakuraamat (1738, 1741)
- ↑ EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733 (Nulcka Dorf)
- ↑ EAA.1255.2.1; Sünnimeetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&tbn=1&pgn=14&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&hash=461daa4fd1ae7242019833b9622dc072
- ↑ EAA.1269.3.1; Räpina koguduse kirikuraamat 1728-1751; https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18&iid=200250140212&lst=2&idx=159&hlx=1842&hly=1112&hlw=372&hlh=100&img=eaa1269_003_0000001_00163_m.png&hash=d64a2e072493854ee1057edabeef727d
- ↑ Andresen, Lembit (1999). Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand (esimene trükk). Tallinn: Avita. Lk 94. ISBN 9985-2-0208-2.
- ↑ Kirm, Taivo; Voltri, Ilmar (2010). Hariduselu Haaslaval aastani 1945 (esimene trükk). Tartumaa: T.Kirm. Lk 17-18. ISBN 9789949212880.
- ↑ EAA.1255.2.1; Sünni-, abielu-, surmameetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793 (pdf lk 105): https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&tbn=1&pgn=6&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=99dcbfb194e8950848e08ca497f764ec
- ↑ EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5&iid=200250760124&img=eaa0567_003_0000190_00121_m.png&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a503722b086e52a17429be8f0b2dbb31
- ↑ 1736. aasta Räpina koolivisitatsiooni protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.267.1.57
- ↑ Andresen, Lembit (1999). Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand (esimene trükk). Tallinn: Avita. Lk 54. ISBN 9985-2-0208-2.
- ↑ 1736. aasta koolivisitatsiooni Räpina protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.267.1.57
- ↑ Liivimaa 1638. a maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa (esimene trükk). Tartu: Teaduslik Kirjandus. 1941. Lk 276. ISBN 9789916236314.
- ↑ EAA.1269.3.1; Räpina koguduse kirikuraamat 1721-1751
- ↑ EAA.1269.3.1; Räpina koguduse meetrikaraamat 1721-1751 nimetab 1743. a surnute loetelus: 5. märts, koolmeister ja köster Sihla Pep (d[en] 5 ejusdem (sellesama kuu 5. päev), der Schulmeister u[nd] Cüster Sihla Pep)
- ↑ Siilaberg, Tarvo (2. juuni 2017). "Koolmeistrist esiisa kümme põlvkonda tagasi: Sila Peep". Õpetajate Leht.
