Siila Peep

Siila Peep (1670–1743) oli Räpina koolmeister ja köster aastatel 1731–1743.

Töö koolmeistrina

Siila Peep õpetas lapsi sama korra järgi nagu Ignatsi Jaak Kambjas, kes oli koolmeistri ametis olnud 1690. aastast. Igantsi Jaak oli ka Peebu õpetaja ning mentor. 1725. aastal toiminud kirikuvisitatsioon kinnitab, et Kambja köster ja koolmeister Ignatsi Jaagu abiline oli Siila Peep.

Kooliõpetuse senise olukorra kindlaks määramiseks korraldati 1736. aastal kõikides Liivimaa kihelkondades koolivisitatsioon, tänapäeva mõistes haridusjärelevalve. Visitatsiooni viis ellu kirikuõpetaja Albrecht Sutor, kes teenis aastatel 1719–1758 Kambja kogudust, aastast 1728 anti talle ka Tartu praostkonna praosti ülesanded. Kontroll näitas lugemisoskuse ja õpetamise taseme suuri erinevusi. Kõige parem oli õpetamise tase Rõuge, Räpina, Võnnu, Urvaste, Põlva, Nõo, Otepää, Rõngu ja Kambja kihelkonnas, kus olid ¼ adramaa suurused koolikohad ja palgatud koolmeistrid. Räpinas oli 1736. aastal viiendat aastat koolmeistri ametis Siila Peep, ta kuulus hernhuutlaste kogudusse ja tal oli „annet ka pühakirja seletamiseks”. Räpinas oli hea „saksa moodi” – ühe toa ja kahe kambriga – koolimaja, kus õppis 12 poissi.

1736. aasta visitatsiooniprotokolli kirjelduse kohaselt toimus õppetöö Räpina kihelkonnakoolis varavalgest hiliste õhtutundideni aegade jooksul väljakujunenud päevarežiimi alusel. Lapsed ööbisid koolitoas. Äratus oli kolm tundi enne päikesetõusu. Kuni valgenemiseni pesti end, valmistati toitu ja söödi, „mille järel pidasid nad ühiselt koos majarahvaga hommikupalvuse”. Järgnes lugemistund. Kõigepealt kutsuti koolmeistri juurde ühekaupa õppetükke ette lugema need, kellel veerimine selge. Kui eelmisel päeval üles antud lugemistükid kontrollitud, järgnes individuaalne õppetöö veerijatega. Pärast lugemist järgnes katekismuse õpetamine ja etteantud osade päheõppimine. Enne lõunasööki õpetatakse laulmist, „haaratakse kaasa ka katekismuse õppijad, et nondele ajapikku meloodiad selgeks saaksid”. „Järgnevalt lähevad nad sööma, lugedes palve enne ja pärast.” Päeva teisel poolel toimus edasijõudnutele kooris lugemine ja algajatele kooris veerimine. Õhtuhämarus oli jäetud enese taastamiseks. Tulevalgel loeti nii kaua, kuni jõudis kätte söögiaeg, misjärel palvetati ja mindi magama. Lugemise õpetamisel kasutati veerimismeetodit: esimesel talvel õpetati selgeks veerimine, teisel lugemine. Koolipoiste kohta peeti nimekirja ja õppeedukuse kohta tehti märkmeid. Siila Peebu õpetamist kirjeldatakse visitatsiooniprotokollis järgmiselt: „Lugemine läheb sellises järjekorras: need, kes on lugemise lõpetanud, astuvad koos ette, ja üks teise järel peab lugema lõigu või midagi veel, kuni nad on lugenud läbi neile antud ülesande. Siis annab ta uue ülesande, kutsudes vastama need, kes parasjagu kas loevad või veerivad. Iga väiksema kutsub ta kõrvale eraldi vastama, minnes nii tihti, kui on uue kord, tagasi klassi.” Koolmeister lasi õpilastel Albrecht Sutori juuresolekul palvet lugeda ja tunnistust anda, kuidas ta tavaliselt õpetust annab.

Isiklikku

Isikuimi Siila esineb kiriku- ja kroonikaraamatutes ka kujul Sila, Silla, Sihla, Siela, Syla.

1730. aasta veebruaris oli 40-aastaselt surnud tema naine Kadde (Kadi), ilmselt poeg Ado sünnituse tõttu. Abikaasa Kadde oli Peebust 20 aastat noorem, neil oli viis last: Hans, Paap, Hels, Peep, Ado.

Siila Peep lahkus igavikku seitse aastat pärast 1736. aasta visitatsiooni. 1748. aastaks oli Räpina koolimaja nii ära lagunenud, et vajas põhjalikku remonti. 1777. aastal oli Päidlas (Otepää kihelkonnas) koolmeistriks Siila Hans. Ei ole teada, kas tegu võis olla 1715. aastal sündinud ja 1735. aastal leeris käinud Siila Peebu vanima pojaga.