Sargvere mõis

Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.

Ajalugu Redigeeri

Mõisa peahoone 20. sajandi alguses

Sargvere mõis asutati 1722. aastal, mil see eraldati Esna mõisast.

Mõisa esimene omanik oli tollase Esna mõisniku Otto Magnus von Esseni tütar Christine Hedwig, kes oli abielus Kirna mõisniku Hans Heinrich von Ferseniga. Sargvere mõisa ajaloo muudab huvitavaks see, et mõisa pärandati edasi vaid naisliinis.

Christine Hedwig von Esseni ja Hans Heinrich von Ferseni tütar Louise Magdalena oli abielus kaks korda: esmalt Karl Johann von Delwigiga ja siis Erich Helmich von Kaulbarsiga. Teisest abielust sündinud Christina Louise von Kaulbars abiellus Heinrich Magnus von Buddenbrockiga ja nende tütar Anna Auguste Louise von Buddenbrock omakorda Friedrich von Kurselliga (1760–1806), viies mõisa kaasavarana von Kursellide suguvõsa omandisse.

1827. aastast rentisid mõisat järgemööda Schillingid, Riesenkampffid ja Stackelbergid.

Mõisa viimseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Emmeline von Stackelberg.

Mõisakompleks Redigeeri

Mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel, mil mõis kuulus Erich Helmich von Kaulbarsile.

Kahekorruselises kivihoones on säilinud ka rokokoostiilis stukklagesid. Hoone ees oli suur auväljak ja seda ümbritses segastiilis park. Pargis kasvas Eesti jämedaim harilik saar.^[1]

Pärast võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Hiljem on seal asunud raamatukogu ja praegu Sargvere mõisa muuseum. Mõisahoone ees on mälestusmärk Sargveres sündinud dirigent Verner Nerepile.