Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia
Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia (saksa Haus Sachsen-Coburg und Gotha, inglise House of Saxe-Coburg and Gotha) on dünastia Euroopas, mis valitses Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkonda 1826–1918, Belgiat alates 1830. aastast, Portugali 1853–1910, Bulgaariat 1887–1946 ning Suurbritanniat ja selle dominioone alates 1901. aastast.
- Pikemalt artiklis Saksi-Coburg ja Gotha
Belgia kuningad
muuda- Pikemalt artiklites Belglaste kuningas ja Belgia#Ajalugu
Suurbritannia kuningad ja kuningannad
muuda- Pikemalt artiklites Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
- 1901–1910 Edward VII
- 1910–1936 George V
- 1936 Edward VIII
- 1936–1952 George VI
- 1952–2022 Elizabeth II[1]
- 2022... Charles III
Esimese maailmasõja ajal loobus Briti kuningapere Saksa tiitlitest ja dünastia nimi muudeti inglispärasemaks. 17. juulil 1917 teatas George V, et kõik Victoria meesliinis järeltulijad hakkavad kandma Windsori nime, mis valiti nii Windsori lossi kui ka linna järgi.
Alates kuninganna Elizabeth II abielust prints Philipiga kannavad nende järeltulijad ametlikult nime Windsor-Mountbatten.
Portugali kuningad
muuda- Pikemalt artiklites Portugali kuningriik ja Portugali kuningas
Portugali valitsejateks said Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia liikmed, kui Ernst I nõbu abiellus Bragança dünastiast Portugali kuninganna Maria II-ga. Tavaliselt loetakse ka nelja viimast Portugali kuningat Bragançadeks või Bragança-Wettiniteks (Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia on Wettini dünastia üks haru).
Bulgaaria tsaarid
muuda- Pikemalt artiklites Bulgaaria kuningriik ja Bulgaaria tsaar
Viited
muuda- ↑ "Suri Suurbritannia kuninganna Elizabeth II". err.ee. 8. september 2022. Vaadatud 9. september 2022.