Rukkirääk

(Ümber suunatud leheküljelt Rukkirästas)
Disambig gray.svg  See artikkel on linnuliigist; Eesti auhinna kohta vaata Rukkiräägu kultuuriauhind, laste pilli kohta vaata Rukkirääk (pill).

"Rääk" suunab siia. Perekonna kohta vaata artiklit Rääk (perekond).

Rukkirääk (Crex crex, rahvakeeles ka rukkirästas) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Rukkirääk
Corncrake (Crex crex).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurelised Gruiformes
Sugukond Ruiklased Rallidae
Perekond Rääk Crex
Liik Rukkirääk
Binaarne nimetus
Crex crex
(Linnaeus, 1758)
Pesitsusala Sinine = talvitusala
Pesitsusala
Sinine = talvitusala

Rukkirääk pesitseb Lääne-Euraasias ja Euroopas. Talvituma suundub ta Aafrika põhja- ja idarannikule.[viide?] Pesitsus- ja elutsemisala on 20,6 miljonit ruutkilomeetrit.[viide?] Eestis on rukkirääk tavaline linnuliik, keda pesitseb siin 20 000 – 40 000 paari.[2] Rukkirääk pesitseb enamasti rohumaadel, heinamaadel ja niitudel.[3]

Rukkiräägu nimetus tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "rääkimisena" – see on kahesilbiline "krääk-krääk".[viide?]

VälimusRedigeeri

MorfoloogiaRedigeeri

Rukkirääk on nurmkanast poole väiksem ja saledam lind, kes kujult sarnaneb rooruiguga, kuid kelle nokk on lühike ja tömp.[viide?]

Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm.[viide?]

Linnu sulestikRedigeeri

Linnu sulestik on hallikas-kollakaspruun, tal on sinihallid triibud ja hall rind, ülalpool on ta tumedate tähnidega kirjatud.[viide?]

Lennul on hästi näha punapruun tiivalaik ja saba alt ripnevad jalad.[2]

Levik ja arvukusRedigeeri

 
Lääne-Virumaal pildistatud rukkirääk

Pesitsus ja arvukusRedigeeri

Rukkirääk pesitseb ja elutseb Lääne-Euraasias ning Aafrika põhja- ja idarannikul. Pesitsus- ja elamisala on 20 600 000 ruutkilomeetrit.[viide?] Rukkiräägu arvukust hinnati 2022. aastal 3–7 miljonile isendile.[4]

Tavaliselt munevad rukkiräägud 8–12 muna. Osa nendest munadest puruneb heina niitmise ajal, kuna rukkirääkude pesad asuvad heina- ja rohumaadel. Mitte häiritud pesade määr on 80–90%, ent ellujäämisvõimalus niidetavatel heinamaadel langeb suurel määral.[viide?]

Mehhaniseeritud niitmise tõttu hukkub 38–95% tibudest.[5]

Eestis on rukkirääk veel üsna levinud lind, aga kuulub III kaitsekategooriasse.

TalvitumineRedigeeri

Aafrikasse talvituma lendavad rukkiräägud kogunevad tavaliselt umbes neljakümnestesse parvedesse. Linnud lendavad öösiti ja päeval puhkavad. Aafrikasse jõudes hõivavad rukkiräägud 4,2–4,9 hektarit maad.[6]

Röövloomad ja parasiididRedigeeri

Pesitsus- ja elamisaladel on rukkiräägule ohuks nii mets- kui ka kodukassid, mingid, tuhkrud, saarmad ja rebased. Lindude hulgas, kes liiki ohustavad, on hiireviu ja hallvares.[7] Leedus on ka märgatud kährikuid linde jahtimas. Rohumaadel niitmise ja põldudel saagikoristuse tõttu kaitseta jäänud poegadele on ohuks ka valge-toonekurg, loorkull ja muud röövlinnud, kajakad ja vareslased.[8] Rukkiräägu liigis on märgatud parasiitset lameussi Prosthogonimus ovatus, mis elab lindude munajuhas.[9] Samuti on märgatud parasiitussi Plagiorchis elegans,[10] parasiitkärbeste vastseid ja puuke.[11]

PesitsemineRedigeeri

Rukkiräägu häälitsus

PesaRedigeeri

Rukkiräägu rohukõrtest ja samblast ehitatud pesa asub maapinnal. Pesa läbimõõt on 12–15 cm. Kõrgus on pesal 7 cm.[viide?]

Lohu sügavus on 3–4 cm. Pärast 15–17 päeva haudumist koorub 9–10 poega. Pojad hülgavad pesa mõni tund pärast koorumist, siis hakkavad ringi liikuma ning peagi iseseisvuvad.[2]

ToitumineRedigeeri

Rukkirääk Hollandis 2008. aastal

Rukkirääk on omnivoor. Põhiline toit on tal vihmaussid, nälkjad, teod, ämblikud, mardikad ja rohutirtsud. Lisaks sellele sööb rukkirääk väiksemaid konni, muruseemet ja teravilja. Rukkirääk sööb talvel rohkem putukaid, nagu näiteks termiidid, prussakad ja sõnnikumardikad.[12]

SümboolikaRedigeeri

1995. aastal valiti rukkirääk Eesti esimeseks aasta linnuks.[13]

ViitedRedigeeri

  1. BirdLife International (2010). Crex crex . IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. 2,0 2,1 2,2 Rukkirääk bio.edu.ee
  3. Irina Herzon, Maaria Semm. "Rukkirääk kardab niidumasinat".
  4. "BirdLife International (2022) Species factsheet: Crex crex".
  5. "Corn crake Breeding".
  6. Taylor, Barry; van Perlo, Berl (2000). Rails. Robertsbridge, Sussex: Pica. ISBN 1-873403-59-3. Lk 320–327
  7. Ber van Perlo, Barry Taylor (2000). Rails. Lk 320–327.
  8. Koffijberg & Schaffer, 2006, lk 21.
  9. Rothschild, Miriam; Clay, Theresa (1953). Fleas, Flukes and Cuckoos. A Study of Bird Parasites. London. Lk 204–205.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Yildirimhan, Hikmet S.; Bursey, Charles R.; Altunel, F. Naci (2011). Helminth parasites of the Balkan green lizard, Lacerta trilineata Bedriaga 1886, from Bursa, Turkey. Lk 1–17.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. Hoogstraal, Harry; Traylor, Melvin A.; Gaber, Sobhy; Malakatis, George; Guindy, Ezzat; Helmy, Ibrahim (1964). Ticks (Ixodidae) on migrating birds in Egypt, spring and fall 1962. Lk 355–367.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. "Corn crake feeding".
  13. Aasta linnud Eesti Ornitoloogiaühing

VälislingidRedigeeri