Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Tuhkur | |
---|---|
![]() | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Kiskjalised Carnivora |
Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
Perekond |
Kärp Mustela |
Liik |
Tuhkur |
Binaarne nimetus | |
Mustela putorius (Linnaeus, 1758) | |
![]() Tuhkru levila |
ToitumineRedigeeri
Jahile minekuks ootab ta öö saabumist. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, kalad, küülikud, kodulinnud, roomajad, ta sööb ka mett ja mesilasi.
Saaklooma tapab ta kõri läbi hammustades. Tapetud saagi tassib ta urgu, kus käib söömas.
Väljaheited on tuhkrutel 10–20 cm pikad. Tuhkru väljaheide on vänge haisuga ja selle järgi kergesti äratuntav.
ElupaikRedigeeri
Teda võib kohata peaaegu kõikjal, mägedes, mere ääres või külas. Pesitseb küüliku urus, kaljusel mäenõlval või puujuurte all. Ta on hea ujuja.
KehaehitusRedigeeri
Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning tema keskmine eluiga on 7–10 aastat[viide?].
Vaata kaRedigeeri
- Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
- kodutuhkur (Mustela putorius furo ehk Mustela furo)
ViitedRedigeeri
- ↑ Fernandes, M., Maran, T., Tikhonov, A., Conroy, J., Cavallini, P., Kranz, A., Herrero, J., Stubbe, M., Abramov, A. & Wozencraft, C. (2008). Mustela putorius. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2013.
VälislingidRedigeeri
- Tuhkur andmebaasis eElurikkus