Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel
Soovita artiklit
- Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
- Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak3}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).
Valitud artiklid
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/1
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.
Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi.
Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse.
Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/2
Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides.
Keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Kuna Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, siis seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Gregoriuse kalender parandab lähendust, jättes iga 400 aasta kohta 3 Juliuse kalendri liigpäeva ära, nii et aasta keskmiseks kestuseks tuleb 365,2425 keskmist päikesepäeva, mis teeb keskmise troopilise aastaga võrreldes veaks ligikaudu 1 ööpäev 3000 aasta kohta. Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/3
Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie Borgelin) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas. Taanis erainitsiatiivil moodustatud üksus tegi Lõunarindel Eesti Rahvaväe 2. diviisi alluvuses kaasa lahingud Rõugest Jēkabpilsini ja võitles ka Pihkva rindel. Kompanii kaotas lahingutes ühe ohvitseri ja 18 sõdurit, 34 sõdurit sai haavata. Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/4
Albrecht von Hohenzollern oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht soodustas Preisimaal igati hariduse edendamist: ta asutas linnadesse ladina koole, rajas 1540. aastal Königsbergi gümnaasiumi ning 1544 ka ülikooli (Albertina). Samuti toetas ta nii kooliraamatute kui ka usutekstide (katekismuste) trükkimist. Ise andis ta välja õpiku sõjanduse kohta, mille pühendas oma lääniisandale ja sõbrale, Poola kuningale Zygmunt II Augustile. Oma teise abikaasa Anna Maria raamatukogu 20 kõige silmapaistvamat teost lasi ta aga hõbedasse köita, mistõttu sai see nimeks "Hõberaamatukogu" (Silberbibliothek). Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/5
Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI oli 214. paavst. Ta valitses aastail 1492–1503.
Stefano Infessura järgi tehti paavstile 1492. aastal mõne kuu jooksul 220 atentaati, kuid Infessura paavstikriitika tõttu ei peeta seda usaldusväärseks faktiks.
James Carrolli järgi suhtus Aleksander VI juutidesse heatahtlikult. Kui 1492 aeti juudid Hispaaniast välja, saabusid 9 tuhat juuti Kirikuriigi piiridele ja paavst lubas neil Kirikuriigis elada. 1497 lubas ta Kirikuriigis elada Portugalist välja aetud juutidel ja 1498 Provence’ist välja aetud juutidel.
1. juunil 1500 nõudis Aleksander VI türklastega peetava sõja rahastamiseks 1/20 kogu maailmas elavate juutide varast. Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/6
Gregoriuse kalender ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides.
Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust Juliuse kalendris, tegi esimesena Napoli arst Aloysius Lilius ning paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates 24. veebruarist 1582 (dokument on dateeritud 1581. aastaga, sest paavsti jaoks algas aasta märtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Loe edasi ...
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/7
Portaal:Ajalugu/Valitud artikkel/7