Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laiust Suures väinas; Parasmetsa lahe väikesaare kohta vaata artiklit Viiluka laid.

Papilaid (saksa keeles Papenholmen) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas. Laid asub Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ja jääb Lääneranna valla Esivere küla territooriumile.

Papilaid
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 40′ 58″ N, 23° 24′ 21″ E
Pindala 9,7 ha[1]
Pikkus 1,2 km
Rannajoone pikkus 3,86 km
Kõrgeim koht
6,8 m üle merepinna

Laiu pindala on 9,7 hektarit. Laid ulatub kuni 6,8 meetrit üle merepinna. Papilaid hakkas merest kerkima umbes 300. aasta paiku.[2] Vaatamata väikesele pindalale on see üks Väinamere vanemaid ja kõrgemaid laidusid.

Papilaidu on kirjeldatud kui merelist ja ürgse ilmega saart.[2]

Sisukord

AsukohtRedigeeri

 
Papilaid Kumari kanali lõunaotsa lähedal

Papilaiu ümber lõunas ja läänes on väikesed kared ja rahud.

Papilaiust 1,5 km lõunas asub väike Papirahu ja 5 km lõunas Kesselaid (Suursäär). Muhu Püssinina jääb 4,5 km edelasse ja lähim maanina mandril (Moori neem) 4,4 km itta. 8,5 km loodes on Sipelgarahu ja Kumari laid ning 8,5 km põhjas Puise nina.

Papilaiust läänes on Kumari kanali lõunapoolne ots.

Papilaid on põhja-lõuna suunas piklik.

LoodusRedigeeri

Papilaiul pesitsevad kalakajakad, naerukajakad, merikajakad, hõbekajakad, randtiirud, väiketiirud, hallhaned, hahad, tõmmuvaerad, jääkosklad, rohukosklad, punajalg-tildrid, meriskid, kiivitajad ja teised linnud kokku vähemalt 32 liigist.[3]

Laid on kivise pinnamoega, seal leidub väga palju rändrahne.[4] Laid on kaetud rohttaimestikuga ja seal kasvab üks puu.

InimtegevusRedigeeri

Papilaidu on mainitud esimest korda 1650 (Prestholm, hiljem on kasutusele võetud Papenholm ja Papenholmen).

Papilaid on olnud asustatud[5], seal on asunud kõrts,[6] samuti on seal heina niidetud.[7]

Pärast Kumari kanali rajamist ehitati laiu põhjakaldale 1917. aastal päevamärk (paak). See oli värvimata nelinurkne sõrestikehitis; kõrgus maapinnast 15,8 meetrit, merepinnast 17 meetrit.[8] Tänapäeval Papilaiul meremärke ei ole.

Papilaiul ning seda ümbritseval veealal (500 meetri ulatuses) on keelatud inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks ning teaduslikeks uurimistöödeks.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Papilaid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 11. augustil 2019.
  2. 2,0 2,1 Haide-Ene Rebassoo Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 17.
  3. Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 74
  4. Matsalu laiud, luhad ja linnud. Tallinn 1962, lk 25, 26
  5. Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 94
  6. Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 95
  7. Eerik Kumari (toim). Lääne-Eesti rannikualade loodus. Tallinn 1970, lk 237.
  8. Johan Mey. Eesti loots : meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat : hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest, Tallinn 1927, lk 152
  9. "Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri".

VälislingidRedigeeri