Merikajakas
Merikajakas (Larus marinus) on suur kajakas.
| Merikajakas | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kajaklased Laridae |
| Perekond |
Kajakas Larus |
| Liik |
Merikajakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Larus marinus (Linnaeus, 1758) | |
 Levila põhjapoolkeral | |
Välimus Redigeeri
Täiskasvanud merikajaka sulestik on põhiliselt valge, vaid tiivad on mustjaspruunid. Veelgi tumedamate tiibadega on veidi väiksem tõmmukajakas. Nokk on punase laiguga, kollane ning massiivsem kui teistel kajakaliikidel.
Noorlindude sulestik on pruuni värvi, valgete laikudega. Täiskasvanuks saamine võtab kuni 4 aastat.
Merikajaka tiibade siruulatus on 1,2–1,3 meetrit.
Pesa Redigeeri
Merikajaka laias, kuid madalas pesas on harilikult 2–3 rohekashallika taustaga pruunide täpikestega suurt muna.
Merikajakas pesitseb üksikute paaride või väikesearvuliste kolooniatena.
Merikajaka pesitsusaegseks arvukuseks hinnatakse 2000–3000 paari, talviseks 1000–2000 isendit.[1]
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Merikajakas |
Kirjandus Redigeeri
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 66–67.
Välislingid Redigeeri
- Merikajakas andmebaasis eElurikkus
- Merikajakast veebilehel "Eesti selgroogsed"
- Margus Ellermaa Linnakajakad on meie elustiili peegeldajad Eesti Loodus 2004/12