Pärnu–Mõisaküla raudteelõik

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli ligi 50 km pikkune raudtee, mis rajati aastatel 1895–1896 kitsarööpmelise Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi juurdeveoraudteena seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga.

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik
Üldist
Seis Üles võetud
Asukoht Eesti
(Pärnu maakond,
Viljandi maakond
Alg- ja lõpp-punkt Pärnu
Mõisaküla
Jaamade ja peatuste arv 7
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1896, avati uuesti 1981
Suleti 1975, suleti uuesti 2001
Omanik raudteetammil Edelaraudtee, tammialusel maal Eesti Vabariik
Tehniline
Raudtee pikkus 48,6km
Rööpmelaius

Aastatel 1896–1975 750 mm (kitsarööpmeline),

Aastatel 1981–2008 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus kuni 100 km/h
Peatused
Pärnu

Vaskrääma
Surju
Riisselja (ei avatud 1981. aastal uuesti)
Sigaste
Kilingi-Nõmme
Voltveti
Tihemetsa (Punapargi)

Mõisaküla

Ajalugu

muuda

Kitsarööpmeline raudtee

muuda

Raudteest jäi pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi territooriumile Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteelõik.

Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 30. septembril 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane kitsarööpmeline kaubarong.[1]

Laiarööpmeline raudtee

muuda

1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele uus laiarööpmeline raudtee, mis oli osa TallinnaPärnuRiia raudteest. Selle tulemusel ehitati suurem osa seniseid jaamu ümber raudteepeatusteks, osa suleti lõplikult. 1980. aasta septembris ühendati Riisselja ja Sigaste vahel viimased rööpapaarid ja juba 12. septembril sõitis esimene vedur A. Kuuse juhtimisel Pärnust Mõisakülla.[2]

Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus avati pidulikult 17. juulil 1981. Mõisakülas kohtusid möödasõiduks sel puhul Tallinnast Riia suunas saabunud diiselrong D1-616 ja Riiast Tallinna liikuv reisirong DR1A-189.

Liiklusohutuse tagamiseks oli esialgu rongide kiirus Pärnu ja Surju vahelisel lõigul 80 km/tunnis, Mõisaküla—Surju vahel 60 km/tunnis. Peale tee vajumist ja järelremonti sõidukiiruseid tõsteti. Enamus raudteeülesõidukohti olid varustatud automaatsignalisatsiooniga, kolm ülesõitu olid alalise valvega (Raeküla, Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla).[3]

Raudteelõigu kiirema valmimise huvides kasutati ehitamisel kasutatud materjale, et hiljem kogu lõigule kapitaalremont teha. Riigikorra vahetumisel jäi remont tegemata. Selle tagajärjel hakkas raudtee kiiresti lagunema, pikendades järk-järgult rongide sõiduaega.

Viimane diiselrong Tallinnast Riiga sõitis läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992, vähem kui 11 aastat pärast raudtee avamist. 1995. aastaks kujunes Tallinna–Mõisaküla rongiliinist koos Tallinna–Haapsalu liiniga üks kõige väiksema kasumlikkusega liine. Liini sulgemise ettekäändeks oli toodud reisijate arvu pidev vähenemine, mille statistikat tehti piletimüügi alusel. Paraku tehti piletikontrolli värskes vabariigis aga haruharva.Lisaks sellele oli ka äärmiselt ebamugav sõiduplaan.Liinil oli ainult üks paar ronge,kusjuures Mõisaküla-Tallinn rong väljus Mõisakülast juba kell 04.48 hommikul.Täiendavalt mõjutas liini hääbumist Eesti Raudtee toonase juhtkonna, eriti peadirektori asetäitja Jakov Leškini seisukoht, milles ei peetud vajalikuks omada kahte ühendusteed Läti raudteedega. Viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud regulaarne reisirong sõitis 31. jaanuaril 1996 ja saabus Mõisakülla kell 21.06.Peale seda oli reisirongide liiklus Pärnu-Mõisaküla lõigul lõppenud.Mitu korda on käinud komisjoni rong.Viimane neist 13.10.1999 oli DR1A-229 .

Kaubarongid sõitsid Mõisakülla veel aastani 2001.[4]

2007. aasta suvel korraldati Kilingi-Nõmme ja Tallinna vahelisel raudteelõigul rahvusvaheline käsidresiinivõistlus nimega "Relsiralli".[5]

2008. aasta alguses hakati raudteed demonteerima, tööde käigus korrastati kõik raudteeülesõidud. Raudteetamm jäeti alles ja raudtee all olnud maad ei müüdud.

Peatused

muuda

Pärnu–Mõisaküla raudteel oli algselt järgmised raudteejaamad ja peatused:

Rail Baltic

muuda

Tulevikus plaanitakse rajada kolme Balti riiki läbiv ning Kesk-Euroopasse kulgev standardrööpmeline raudteeRail Baltic. 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini, trajektooril TallinnPärnuRiiaPanevėžysKaunas. Selline marsruut annab lootust ka Mõisaküla raudtee taassünnile.

Pildid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. VIIMANE KITSARÖÖPMELINE; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1975 (DIGAR)
  2. Rööpaotsad koos; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1980 (DIGAR)
  3. RONGID PÄRNU JA MÕISAKÜLA VAHEL; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 142, 22. juuli 1981 (DIGAR)
  4. Seal kus rongid enam ei sõida; Vooremaa, 19.10.2017
  5. YouTube'i video: Relsiralli 2007
  6. Pärnu-Mõisaküla; Eesti Raudteeajaloo Selts

Välislingid

muuda