Lelle–Pärnu raudteelõik

(Ümber suunatud leheküljelt Lelle-Pärnu raudtee)

Lelle–Pärnu raudteelõik ehk Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee (ka Lelle–Papiniidu raudtee) on ligi 70 km pikkune endine kitsarööpmeline raudtee, mis valmis 1928. aastal. Kuna 1960. aastatel otsustati kõik nn lõunasuuna raudteeliinid ehitada ümber laiarööpmeliseks (rööpmelaiusega 1520 mm), suleti Lelle–Papiniidu kitsarööpmeline raudtee ümberehitustöödeks 1969. aastal. Uus Lelle–Pärnu laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult 1971. aasta juulis.

Lelle–Pärnu raudteelõik
Üldist
Seis kasutusel ümberehitatuna (reisirongid ei sõida)
Asukoht  Eesti
(Raplamaa ja
Pärnumaa)
Alg- ja lõpp-punkt Lelle
Pärnu ( Suleti 2018 aastal. Kuni 1969. aastani Papiniidu)
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 3 (Lelle, Tootsi, Pärnu kaubajaam)
Jaamade ja peatuste arv 13
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1928 kitsarööpmeline (750 mm), 1971 laiarööpmeline (1520 mm)
Suleti

1969, ehitati osaliselt ümber laiarööpmeliseks

Reisirongidele suletud alates 8. detsembrist 2018[1]
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Operaator(id) Edelaraudtee, GoRail
Tehniline
Liini pikkus 69,5 km
Rööpmelaius

1928–1970 750 mm (kitsarööpmeline),

alates 1971 1520 mm (laiarööpmeline) Lellest kuni Tammiste raudteepeatuseni
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus kuni 60 km/h[2]
Peatused
Lelle

Koogiste
Eidapere
Kõnnu (ei ole kasutusel aastast 2010)
Viluvere
Tootsi
Tori
Tammiste (suleti aastal 2011)
Sindi (ei ole kasutusel aastast 1970)

Papiniidu (ei ole kasutusel aastast 1970)

Pärnusse suunduv reisirongiliiklus suleti 2018. aasta detsembris. Praegu kasutavad raudteed vaid üksikud Edelaraudtee ja GoRaili kaubarongid.

2021. aastal teostati raudteel remont, et seal oleks võimalik vedada Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale.[3][4]

Ajalugu muuda

Kitsarööpmeline raudtee muuda

 
 
Kitsarööpmeline Pärnu kesklinna tupikjaam 1930. aastal
 
Viimane reisirong Pärnu raudteepeatuses, 8. detsember 2018

Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee ehitati aastatel 1925–1928 sõiduaja vähendamiseks Tallinna ja Pärnu vahel.

Varem toimus raudteeühendus Pärnuga Tallinna–Viljandi raudteeliini ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudtee kaudu läbi Viljandi ja Mõisaküla.

Liini ehitust alustati 1925. aastal LelleEidapere harutee pikendamisega, liin avati 16. veebruaril 1928. Koos sellega valmis ka harutee Viluverest Vana-Vändrasse. Lelle–Papiniidu kitsarööpmelisel raudteelõigul oli 46 silda, millest suurimad olid 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild ja 32 m pikkune terassild.

Papiniidu või Pärnu jaamast hargnesid haruteed: Livoonia haruteele, Pärnu majandusühisuse haruteele, Schmidti haruteele ja Shelli uuele haruteele.

Laiarööpmeline raudtee muuda

Aastatel 1969–1973 asendati Lelle–Pärnu raudteelõik laiarööpmelise raudteega. Sellega seoses ehitati ümber Tammiste (vt Tammiste raudteepeatus) ja Pärnu vaheline lõik. Kui vana kitsarööpmeline raudtee kulges üle Pärnu jõe Sindi silla (läbides Sindi raudteejaama ja lõppedes Papiniidus), siis 1971. aastal valminud laiarööpmeline Lelle–Pärnu raudtee ehitati Pärnu jõe põhjakaldale. Uue Lelle–Pärnu raudteelõigu avamine toimus 23. juulil 1971, kui reisirong D1-465 saabus Tallinnast vastvalminud Pärnu Kaubajaama. 1976. aastal valmis üle Pärnu jõe Papiniidu raudteesild ning uus laiarööpmeline raudteejaam rajati lisaks Raekülla (vt Pärnu raudteejaam).

Aastast 1981, kui avati laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudteelõik, oli raudteeliin osa Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist.

Pärnut läbinud rahvusvaheline reisirongiliiklus lõppes 1992. aasta alguses.

1996. aasta alguses suleti suure kahjumi tõttu Lelle ja Pärnu vahel liikunud Tallinna–Mõisaküla rongiliin.

2008. aastal demonteeriti Pärnu–Mõisaküla vaheline raudteelõik ja raudtee lõppes Raekülas.

2014. aasta 1. jaanuaril avati seoses uute Stadler FLIRT-i reisirongide tulekuga uus Pärnu lõpp-peatus Papiniidu silla lähedal. Samaks aastaks olid valminud ka kõigis teistes raudteelõigu peatustes uued 550 mm kõrgused perroonid. [5]

Kuni 2018. aasta detsembrini opereerisid Lelle–Pärnu lõigul Elroni Tallinna–Pärnu vahelised reisirongid.

Reisirongiliiklus lõpetati raudteetrassi halveneva seisukorra tõttu valitsuse otsusel 8. detsembril 2018. Otsus tehti hoolimata Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi valmisolekust raudtee sajaprotsendilise oma finantseeringuga remontida ja viia kiirusele 120 km/h. Viimane regulaarne Pärnu-Lelle-Tallinna rong väljus Pärnust 8. detsembril 2018 kell 17.44 ja saabus Tallinnasse kell 20.22, teda olid saatmas paljud selle trassi jaamades olevad leinajad.[6] Lelle–Pärnu lõigule jäi tööle kokku kolm inimest, teised suunati ümber, läksid pensionile või koondati.[7]

Edelaraudtee on esitanud valitsusele palve, et Lelle–Pärnu raudteetrassil olev Pärnu kaubajaama ja Pärnu raudteepeatuse vaheline lõik demonteeritaks seoses Rail Balticu raudteetrassi ehitusega, kuna Rail Balticu jaam on kavandatud senise Pärnu raudteepeatuse asemele.[8]

Peatused muuda

Lelle–Papiniidu–Pärnu raudteel on aegade jooksul olnud järgmised raudteejaamad ja peatused:


Peatused pärast ümberehitust (1971) muuda

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Fotod: toimus viimane rongireis Lelle-Pärnu lõigul; ERR uudised, 08.12.2018
  2. Reisi- ja kaubarongide ning dresiinide lubatud suurimad sõidukiirused Edelaraudtee AS teedel alates 17.10.2023; Edelaraudtee AS
  3. "Lelle-Pärnu raudtee tehakse Rail Balticu ehituse jaoks korda"; ERR, 2. jaanuar 2021
  4. Lelle–Pärnu kaubaraudtee sai Rail Balticu ehituse tarvis valmis; Pärnu Postimees, 11.11.2021
  5. LELLE - PÄRNU, Eesti Raudteeajaloo Selts
  6. YouTube'i video: Hüvasti Pärnu rong!
  7. Viimane rong Pärnusse; Äripäev, nr. 225, 10 detsember 2018 (DIGAR)
  8. Barbara Oja/ ERR (5.08.2020). "Pärnu raudteerööpad võetakse Rail Balticu ootuses üles". ERR. Vaadatud 05.08.2020.

Välislingid muuda