Otto von Budberg
Parun Otto von Budberg (täisnimi saksa keeles Otto Bernhard Freiherr von Budberg-Bönninghausen, vene keeles Отто́н Рома́нович Бу́дберг; 18. veebruar 1850 Tallinn – 17. veebruar 1907 Kivi-Vigala) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.
Budbergide suguvõsast pärit parun Otto Bernhard von Budberg sündis Vanamõisa mõisniku ja Eestimaa rüütelkonna sekretäri parun Reinhold (Roman) Friedrich von Budberg-Bönninghauseni (1816–1858) ja Vanamõisa ning Seira pärijanna vabapreili Alexandra Elisabeth Clodt von Jürgensburgi (1829–1898) vanima lapsena.
Otto von Budberg oli Läänemaa kreisisaadik, 1893–1902 Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik ning Venemaa keisririigi Riiginõukogu liige.
Aastatel 1905–1907 oli ta Eestimaa Põllumajanduse Seltsi esimees.
Talle kuulus Vanamõisa (Võhma-Vanamõisa) mõis, Kirbla kihelkonnas ja Seira mõis Haapsalu kreisis.
Ta mõrvati[1] 17. veebruaril 1907 Kivi-Vigalas, tema 1905. aasta revolutsioonist osavõtnud sotsiaaldemokraatidest Anton Holunder, Aleksander Donner ja Jakob Leis[2] jt. terroristide lendsalga röövmõrtsukad, kes Põhja-Eestis riisumiste ja röövmõrtsukatöödega kogusid raha revolutsiooni otstarbeks, tabati[3]. Budbergi tapmises mõisteti 1908. aastal Anton Holunder, Voldemar Johanson ja Eduard Sommer Peterburi sõjaringkonnakohtu väljasõiduistungil Tallinnas surma. Holunder ja Johanson poodi Rahumäe tee äärde männi otsa. Teistele kohtualustele määrati karistuseks eri pikkusega sunnitöö, ja seda mitte ainult Budbergi tapmise, vaid ka muude kuritegude eest.
Budberg maeti 24. veebruaril 1907 Tallinna Kopli kalmistule.
Perekond
muudaOtto von Budberg abiellus 17. augustil 1882 Aasperes vabapreili Elisabeth Alexandrine von Dellingshauseniga (1860–1896), kes oli Aaspere mõisniku ja Eestimaa rüütelkonna peamehe Nikolai von Dellingshauseni ja Alexandrine von Weissi tütar. Abielust sündisid:
- Alexandra (Adine; sünd. 1883) abiellus 1907 Lihula mõisniku parun Hermann Buxhoevedeiga
- Otto Reinhold Eberhard Gotthard von Budberg (Odo; sünd. 1884), staabirittmeister
- Roman Nikolai Bernhard Andreas von Budberg (1886–1929)
- Anna Harriet Elisabeth (sünd. 1886), abiellus 1916 Hans Hjalmar Christensoniga
- Harriet Wilhelmine Marie Sophie (sünd. 1890), abiellus 1912 Massu mõisniku Hans Arnold von Winkleriga (suri 1930)
- Nikolai Rotger Emil Arthur Friedrich von Budberg (Ley; 1896–1974), kes abiellus 1921 Jäneda mõisniku lese Mura Zakrevskajaga (1892–1946), kes sai hiljem tuntuks Maksim Gorki ja Herbert George Wellsi armastatuna.
Esivanemad
muuda| Otto von Budbergi esivanemad | ||||
| Vabahärra Otto von Budberg (1850–1907) |
Vabahärra Roman von Budberg (1816–1858) |
Vabahärra Karl Leonhard von Budberg (1775–1837) |
Vabahärra Otto Wilhelm von Budberg (1730–1793) |
Vabahärra Otto Friedrich von Budberg (1700–1755) |
| Margaretha Wilhelmine von Uexküll (1710–1734) | ||||
| Vabapreili Barbara Wilhelmine von Tiesenhausen (1740–1794) |
Vabahärra Jakob Johann von Tiesenhausen (1729–1784) | |||
| Gertrude Wilhelmine von Bistram | ||||
| Henriette Auguste von Nasackin (1789–1872) |
Karl von Nasackin (1761–1793) |
Magnus Reinhold von Nasackin | ||
| Eva Loisa von Schulmann | ||||
| Beata Johanna von Fischbach (1763–1807) |
Karl Magnus von Fischbach | |||
| Vabapreili Charlotte Wilhelmine von der Pahlen | ||||
| Vabapreili Alexandra Elisabeth Clodt von Jürgensburg (1829–1898) |
Vabahärra Bernhard Clodt von Jürgensburg (–1853) |
Vabahärra Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburg |
Vabahärra Karl Wilhelm Clodt von Jürgensburg | |
| Ulrike Eleonora von Stackelberg | ||||
| Gertruda Sophia von Schwengelm (1742–1773) |
Jakob Heinrich von Schwengelm | |||
| Anna Margaretha von Pohlmann | ||||
| Krahvitar Julie Magdalene Rehbinder (1794–1864) |
Krahv Gustav Diedrich Rehbinder (1756–1826) |
Krahv Otto Magnus Rehbinder (1756–1826) | ||
| Vabapreili Sophia Katharina Dorothea von der Pahlen (1737–1768) | ||||
| Anna Annette von Schwengelm | Berend Gustav von Schwengelm | |||
| Henriette Juliane von Mannteuffel | ||||
Viited
muuda- ↑ Parun Budbergi tapmise saladus, Päewaleht, nr. 318, 18 november 1934
- ↑ Mihkel Aitsam, 1905. aasta eel- ja järellugudega, Päewaleht, nr. 34, 3 veebruar 1937
- ↑ Pekka Erelt, „Paruni pea oli kui kotletiliha!“, Eesti Ekspress, 23.10.2019