Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus

Mitte segi ajada 1907. aastal asutatud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (lühend ESDTÜ või ESTÜ) oli aastal 1905 Tartus asutatud Vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide-föderalistide organisatsioon, mille eesotsas oli Peeter Speek[1] ja kirjanik Eduard Vilde, Karl Ruga ning Gottlieb Ast. Pärast 1905. aasta revolutsiooni ESDTÜ tegevus lakkas[1].

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
Eesti erakond
Esimees Peeter Speek
Asutamine 1905
Peakorter Tartu
Ideoloogia sotsiaaldemokraatia
Meediakanal Uudised

ESDTÜ oli põhiolemuselt marksistliku programmiga[viide?]. 1905. aasta kevadel avaldas Peeter Speek esmakordselt nõudmise Vene keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta[viide?]. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ) liikmeskond ulatus 1905. aasta detsembris 10 000-ni.

ESDTÜ moodustasid Eesti, Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei liikmed, kes pooldasid VSDTP ülesehitust rahvuslike parteide föderatsioonina, nähes tulevikus ka Venemaad föderatiivse vabariigina, kuhu Eesti kuulunuks ühe osariigina.

ESDTÜ häälekandja oli ajaleht Uudised[1].

1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka Peeter Speegi ja Mihkel Martna ajaleht Uudised, mille ümber koondusid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) sotsiaaldemokraadid–föderalistid. Föderalistid pidasid oluliseks rahvuslikkust, nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid tolerantsust ja pluralismi ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. VSDTP Venemaa organisatsioon oli aga ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega.

Viited

muuda

Välislingid

muuda