Vikipeedia

2019. aasta Türgi sissetung Põhja-Süüriasse

(Ümber suunatud leheküljelt Operatsioon Rahu Allikas)

2019. aasta Türgi sissetung Põhja- ja Kirde-Süüriasse, koodnimega Operatsioon Rahu Allikas[12] (türgi keeles Barış Pınarı Harekâtı) on 9. oktoobril 2019 alanud Türgi relvajõudude (TAF) ja Türgiga liidus oleva opositsioonirühmituse Süüria Rahvusarmee (SNA) läbiviidav sõjaline operatsioon, mis on suunatud Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomse Administratsiooni (NES) ja Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) vastu.

Operatsioon Rahu Allikas
Osa Rojava konfliktist ja Türgi sekkumisest Süüria kodusõtta
Ra's al-‘Ayni linna pommitamine 10. oktoobril 2019
Toimumisaeg 9. oktoober 2019 – ...
Toimumiskoht Aleppo, Al-Ḩasakah' ja Ar-Raqqah' provintside põhjaosa, Süüria
Hetkeseis aktiivne
Tulemus
  • Ajutine relvarahu alates 17. oktoobrist
Territoriaalsed
muudatused

Türgi väed hõivavad 3412 km2 territooriumi,[8] ühtekokku 68 asulat

  • Ameerika Ühendriikide relvajõudude tagasitõmbumine Aleppo ja Ar-Raqqah' provintsidest; osaline tagasitõmbumine Ar-Raqqah' provintsist.[9][10]
Osalised
 Türgi
Süüria Ajutine Valitsus[1]
Väejuhid või liidrid
  • Mazlum Kobanê
  • Riad Khamis al-Khalaf
  • Imad Meno
  • Muhammad Mustafa Ali
  • Tolhildan Zagros  †
Väeüksused
Türgi Türgi relvajõud Süüria Rahvusarmee Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF)

Asayîş
Süüria relvajõud

Jõudude suurus
  • 40 000 – 60 000[6]
  • Süüria pole teada
Kaotused
  • SOHR-i hinnangul:
  • 216 langenut
  • Türgi 10 langenut
  • Türgi hinnangul:
  • 137 langenut, 508 vigastatut
  • Türgi 10 langenut, 100 vigastatut
  • SOHR-i hinnangul:
  • 283 langenut
  • Süüria 24 langenut
  • SDF-i hinnangul:
  • 412 langenut, 73 vangilangenut
  • Türgi hinnangul:
  • 900+ langenut, haavatut või vangivõetut[7]
  • 300 000+ sõjapõgenikku[11]
  • ligikaudu 150 hukkunud tsiviilelanikku
Konflikti areng

6. oktoobril 2019 käskis Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsioon Ameerika Ühendriikide vägedel taanduda Süüria kirdeosast, kus nad olid toetanud oma kurdi liitlasi võitluses ISIS-e vastu. Valge Maja teatas, et Ameerika Ühendriigid ei toeta operatsiooni ega ei osale selles.[13] Sõjaline operatsioon algas 9. oktoobril 2019, kui Türgi õhujõud alustasid õhurünnakuid Süüria piirilinnadele.[14]

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani sõnul on operatsiooni eesmärk kurdi üksuste (SDF – Süüria Demokraatlikud Jõud) väljaajamine Süüria piirialadelt ja 30 km sügavuse "turvatsooni" loomine Süüria põhjaosas, kuhu võiks Türgist ümber asustada umbes 3,6 miljonit Süüria sõjapõgenikku.[15] Kuna ümberasutamiseks kavandatav piirkond on demograafiliselt valdavalt kurdikeelne, on kriitikud seda kavatsust sarjanud kui katset peale sundida drastilisi demograafilisi muutusi.[16][17][18]

Paljud riigid mõistsid hukka Türgi tegevuse kui invasiooni suveräänse Araabia riigi territooriumile ning vastutustundetu destabiliseeriva tegevuse, millel on "potentsiaalselt kohutavad" humanitaarsed tagajärjed.[19] Süüria valitsus süüdistas alguses kurde Türgi rünnaku esilekutsumises, separatismis ja valitsusega leppimata jätmises, mõistes samal ajal hukka ka sissetungi Süüria territooriumile.[20] Sellegipoolest jõudis SDF paar päeva hiljem Süüria valitsusega kokkuleppele, mille järgi lubati Süüria armeel siseneda SDF-i kontrolli all olevatesse Manbij ja Kobanî linnadesse, et kaitsta linnu Türgi rünnaku eest.[21][22][23] Vahetult pärast seda teatas Süüria riigi ringhääling SANA, et Süüria armee on asunud paigutama vägesid riigi põhjaossa, et "Türgi agressioonile vastu astuda".[24][25] Sellele vaatamata ei kavatsenud Türgi oma rünnakuplaane muuta.[26]

17. oktoobril 2019 teatas Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence, et Ameerika Ühendriigid ja Türgi sõlmisid kokkuleppe, mille alusel lõpetab Türgi Süüria piirialadel 5 päevaks sõjategevuse ja SDF-i väeüksused soostuvad vastutasuks piirkonnast taanduma.[27][28] 22. oktoobril sõlmisid Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kokkuleppe relvarahu pikendamiseks veel 120 tunniks, et lasta SDF-i üksustel täiendavalt taganeda piirialadelt ning lisaks ka Tell Rifaadi ja Manbiji linnadest. Kokkuleppe järgi sai Vene sõjaväepolitsei õiguse piirkonnas (v.a Qamishli linn) patrullida. Relvarahu täiendus hakkas kehtima 23. oktoobri keskööst.[29][30]

Taust

muuda

Türgi ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid kokkuleppe 2019. aasta augustis pärast kuudepikkuseid Türgi ähvardusi tungida ühepoolselt Süüria põhjaossa. Ameerika Ühendriigid pidasid SDF-i üheks oma peamiseks liitlaseks ISIS-e vastases sõjas Süürias, samas kui Türgi peab rühmitust seotuks Kurdistani Töölisparteiga. Kokkuleppe järgi loodi Süüria põhjaosas puhvertsoon, mille eesmärk oli pingete hajutamine, käsitledes Türgi julgeolekuprobleeme seire ja ühispatrullide abil, võimaldades siiski kurdidel säilitada kontroll nende alade üle.[31][32] Ameerika Ühendriigid ja kurdid kiitsid kokkuleppe heaks, kuid Türgi polnud sellega üldiselt rahul. Türgi rahulolematus tõi kaasa arvukad Türgi jõupingutused puhvertsooni laiendamiseks, Türgi kontrolli kindlustamiseks selle osade üle või miljonite põgenike ümberpaigutamiseks puhveralale, kuid kõik need jõupingutused ebaõnnestusid tugeva SDF-i vastupanu ja ameeriklaste kohlolu tingimustes.[33]

Vaatamata Ameerika Ühendriikide ja Türgi ühispatrullide ametlikule algusele, SDF-i kindlustatud punktide lammutamisele ja YPG-üksuste (kurdi omakaitseväed) osalisele väljaviimisele puhvertsooni aladelt, suurenesid pinged edasi, kuna Türgi esitas SDF-ile veelgi suuremaid nõudmisi. Viimane lükkas need aga tagasi, kuna nende arvates on SDF leppinud niigi karmi kompromissiga, lubades Põhja-Süürias Türgi vägedel osaleda ühispatrullides Ameerika Ühendriikidega.[34] Türgi rahulolematus lepingu suhtes kasvas avalikuks vaenulikkuseks ning Türgi president esitas SDF-i suhtes ultimaatumi.[35] Rühmitus eiras seda ja Türgi kuulutas oktoobri alguses ultimaatumi tähtaja möödunuks.[36]

Eelmäng

muuda

8. oktoobril pidas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan telefonikõne Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, mille sisuks oli SDF-i vastase sõjalise operatsiooni alustamine Eufrati jõest ida pool. Kõne järel alustasid Ameerika Ühendriigid oma vägede väljaviimist Türgi piiri lähedal asuvatelt positsioonidelt.[37][38] Kuigi Ameerika Ühendriikide valitsus on teatanud, et nad ei toeta Türgi juhitavat rünnakut, teatas Trumpi administratsioon 6. oktoobril 2019, et Ameerika Ühendriigid viivad Türgiga vastasseisu vältimiseks konfliktipiirkonnast välja kogu oma personali. Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo eitas, et see tähendas Türgi vägedele rohelise tule näitamist SDF-i ründamiseks, samal ajal kui SDF-i pressiesindaja nimetas Ameerika Ühendriikide tegevust reetmiseks.[39] Väidetavalt katkestasid Ameerika Ühendriigid abiandmise ka SDF-ile, et mitte relvastada neid oma NATO liitlase vastu.[40]

Türgi sõjavägi pommitas 8. oktoobril 2019 Iraagist Põhja-Süüriasse suunduvate militaarsõidukite konvoid, mis kuulus SDF-ile. Õhurünnaku tagajärjel ei olnud ühtegi inimohvrit.[41] Samal päeval avasid Venemaa eriväed Eufrati jõel ülepääsu Süüria valitsuse ja SDF-i valduste vahel Deir ez-Zori kubermangus.[42] SDF-i ja Süüria kokkuleppe tulemusena teatas Süüria valitsus, et Süüria sõjaväe lähetamine Manbij lähedale toimub selleks, et takistada Türgi sõjaväe sisenemist linna.[43] Türgi väed alustasid samal päeval sõjategevust Ras al-Ayni linna lähedal.[44]

Reaktsioonid

muuda

Rahvusvahelised organisatsioonid

muuda
  • Araabia Liiga – peasekretär Ahmed Aboul Gheit nimetas rünnakut "Süüria suveräänsuse räigeks rikkumiseks". Araabia Liiga liikmesriigid kohtutavad Kairos 12. oktoobril 2019, et arutada Türgi tegevust.[45]
  •  Euroopa Liit – kui operatsiooni stsenaariumi kohta küsiti, ütles Euroopa Komisjoni volinik Dimitris Avramopoulos, et "Euroopa Liit pühendub endiselt Süüria riigi ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele".[46]
  • NATO – peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Türgi on "kriisi esiotsas ja tal on õigustatud julgeolekuprobleeme", et ta on kannatanud terrorirünnakute all ja võõrustanud miljoneid põgenikke. Ta lisas, et Türgi võimud teavitasid NATO-t Põhja-Süürias käimasolevatest operatsioonidest. Lisaks ütles ta, et "on oluline vältida tegevusi, mis võivad piirkonda veelgi destabiliseerida, pingeid veelgi suurendada ja põhjustada rohkem inimlikke kannatusi". Ta kutsus Türgit üles tegutsema vaoshoitult ja ütles, et ISIS-e vastu võitlemist ei tohiks ohtu seada.[47]
  •  Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – ÜRO hoiatas tsiviilelanike kaitset nõudvate üleskutsete osas, kommenteeris ÜRO Süüria piirkondliku humanitaarkoordinaatori Panos Moumtzis.[48]

Riigid

muuda
  •  Ameerika Ühendriigid – senaator Lindsey Graham hoiatas, et ta "kehtestab Türgi suhtes kahepoolsed sanktsioonid, kui need tungivad Süüriasse". Ta ütles, et "nõuab ka nende peatamist NATO-st, kui nad ründavad kurdide vägesid, kes abistasid USA-d ISIS-i kalifaadi hävitamisel".[49]
  •  Araabia Ühendemiraadid – AÜE teatas, et nad mõistavad kõige karmimalt hukka Türgi sekkumise ja rünnaku Süürias.[50]
  •  Armeenia – Välisministeerium on avaldanud avalduse, milles mõistab hukka Türgi poolt Süüria kirdeosas toimunud sõjalised sissetungid, mis tooksid kaasa piirkondliku julgeoleku halvenemise, tsiviilelanike kaotused, massilise ümberasustamise ja lõpuks uue humanitaarkriisi. Eriti murettekitav on etniliste ja usuliste vähemuste olukord. See sõjaline sissetung tekitab ka otsese identiteedipõhise tõsise ohu ja massilisi inimõiguste rikkumisi.[51]
  •  Austraalia – peaminister Scott Morrison teatas, et tunneb muret selles piirkonnas elavate kurdide turvalisuse pärast ning kardab ka, et rünnak võib viia ISIS-i taassünnini.[45]
  •  Bahrein – Bahreini Kuningriigi välisministeerium mõistis hukka Türgi sõjalise rünnaku Süüria kirdeosa piirkondadele.[50]
  •  Belgia – Belgia välisminister Didier Reynders kutsus Türgit üles hoiduma ühepoolsest sõjalisest tegevusest.[52]
  •  Egiptus – Egiptuse välisministeerium mõistis Türgi rünnaku hukka. Samuti kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu üles peatama "kõik Süüria territooriumide okupeerimise katsed" või "muutma Süüria põhjaosa demograafiat". Lisaks kutsus nõukogu üles korraldama Araabia Liiga erakorralist kohtumist.[50]
  •  Holland – välisminister Stef Blok säutsus, et Türgi ei peaks "järgima oma valitud rada", märkides, et "operatsioon võib põhjustada uusi pagulasvooge ja kahjustada võitlust ISi vastu ja piirkonna stabiilsust".[45]
  •  Iirimaa – Iirimaa väitis, et ühepoolset sõjalist tegevust ei saa taunida ning Türgi operatsioon on tõsine probleem.[53]
  •  Iisrael – peaminister Binyamin Netanyahu mõistis operatsiooni hukka ja hoiatas kurdide etnilise puhastamise eest Türgi ja tema liitlaste poolt.[54]
  •  India – India mõistis Türgi hukka ühepoolse sõjalise käigu eest.[55]
  •  Iraak – president Barham Salih mõistis operatsiooni hukka, kinnitades, et "Türgi sõjaline sissetung Süüriasse on tõsine eskaleerumine; see põhjustab ütlematuid humanitaarseid kannatusi, annab terrorirühmitustele võimu. Maailm peab ühinema katastroofi ärahoidmiseks, edendama kõigi süürlaste õiguste poliitilist lahendamist.[56]
  •  Iraan – Iraani välisminister Mohammad Zarif on väljendanud vastuseisu rünnakule, pidades seda Süüria suveräänsuse rikkumiseks.[57] Seoses USA lahkumisega Süüriast kommenteeris Zarif, öeldes, et USA on "Süürias ebaoluline okupant", ning ütles, et Iraan oleks valmis vahendama pingeid Süüria ja Türgi vahel.
  •  Island – Island mõistis teravalt hukka Türgi kurdide vastase sammu ja kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama.[58]
  •  Itaalia – Itaalia teatas oma murest Türgi sammu pärast ja väljendas vastuseisu meetmetele, mis võivad põhjustada destabiliseerivat mõju.[59]
  •  Jordaania – Jordaania kutsus Türgit peatama rünnakut ja lahendama kõik probleemid diplomaatiliselt.[60]
  •  Kanada – Kanada välisminister Chrystia Freeland teatas 9. oktoobril 2019 Twitteris, et Kanada "mõistab hukka Türgi sõjategevuse Süüriasse täna."[61]
  •  Kreeka – välisminister Nikos Dendias mõistis hukka Türgi sissetungi Süüriasse, kinnitades, et "Türgi teeb suure vea". Lisaks väitis Türgi plaanide kohta ümberasustatavate sisserändajate jaoks turvalise tsooni loomiseks Põhja-Süürias kohaliku kurdi elanike arvelt, et see on "ebaseaduslik, kuna sisserändajate ümberasustamine peab vastama mõnele peamisele põhimõttele: olge vabatahtlikud ja väärikad. [...] Seetõttu on see, mida Türgi teeb, vastuolus inimõigustega ".
  •  Kuveit – Kuveit teatas, et on mures selle pärast, kuidas rünnak võib piirkonna rahu ja stabiilsust negatiivselt mõjutada, ning kutsus üles vaoshoitusele.[45]
  •  Küpros – Küpros mõistis operatsiooni hukka ja väitis, et see on rahvusvahelise õigusega vastuolus.[62]
  •  Liibanon – Liibanon mõistis operatsiooni hukka ja kutsus Türgit üles oma sammu ümber mõtlema.[63]
  •  Läti – Läti välisminister Edgars Rinkēvičs nimetas operatsiooni häirivaks ja kutsus Türgit üles lõpetama operatsioon poliitilise lahenduse leidmiseks.[64]
  •  Norra – Norra kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama ja austama rahvusvahelist õigust.[65]
  •  Prantsusmaa – Prantsusmaa mõistis operatsiooni teravalt hukka ja president Macron kohtus Kurdi ametnikega.[66]
  •  Rootsi – Rootsi teatas, et Türgi operatsioon ohustas piirkonda ja kurdide jõupingutusi ISIS-e vastu. Lisaks kutsuti Türgit üles mitte eskaleerima olukorda.[67]
  •  Saksamaa – Saksamaa mõistis operatsiooni hukka.[68]
  •  Saudi Araabia – Saudi Araabia valitsus mõistis avalduses hukka Türgi tegevuse, öeldes, et operatsioonil on "negatiivne mõju piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele". Samuti väitis Saudi Araabia välisministeerium, et ründamine on Süüria ühtsuse, iseseisvuse ja suveräänsuse rikkumine.[50]
  •  Soome – vastusena rünnakule teatas Soome, et nad lõpetavad relvaekspordi Türki.[69]
  •  Suurbritannia – USA president Donald Trumpiga peetud telefonikõnes kirjeldas peaminister Boris Johnson rünnakut kui "sissetungi" ja väljendas "tõsist muret".[70]
  •  Šveits – Šveits teatas, et jälgivad olukorda tähelepanelikult, ja kutsusid üles vaoshoitusele.[71]
  •  Taani – Taani välisminister Jeppe Kofod avaldas muret ja väitis, et Türgi samm oli kahetsusväärne ja vale. Lisaks on Taani selles küsimuses tihedas kontaktis oma liitlastega.[72]
  •  Tšehhi – Tšehhi välisminister Tomáš Petříček avaldas vastuseisu Türgi operatsioonile ja väitis, et see halvendaks tsiviilelanike ja pagulaste olukorda.[73]
  •  Türgi – Türgi kommunikatsioonidirektor ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani abi Fahrettin Altun postitas Twitterisse, et SDF-i fraktsioonidel on kas võimalus liituda Türgi toetatud vägedega või Türgi võitleb nende vahel.[74]
  •  Ungari – Ungari pani kõigepealt veto ELi liikmesriikide katsele anda operatsiooni vastu ühehäälselt hoiatus, viidates "riikidel on õigus oma piire kaitsta".[75]
  •  Venemaa – president Vladimir Putin kutsus selle küsimuse arutamiseks 8. oktoobril kokku Venemaa Julgeolekunõukogu istungi. Järgmisel päeval rääkis ta Erdoğaniga telefoni teel; Putin kutsus oma Türgi partnereid olukorda hoolikalt kaaluma, et mitte kahjustada Süüria kriisi lahendamiseks tehtavaid üldisi jõupingutusi. Venemaa valitsus teatas ka, et Türgil on õigus end kaitsta, kuid kutsus siiski välismaa sõjaväelasi üles lahkuma Süürias ebaseadusliku kohalolekuga.[76][77]

Meeleavaldused

muuda
  • Hamburgis demonstreeris 3000-6000 meeleavaldajat sõja vastu[78].
  • Cuxhavenis Saksamaal demonstreerisid inimesed 15. oktoobril 2019 Türgi rahvusvahelise õiguse vastase agressioonisõja vastu ja nõudsid Saksamaa föderaalvalitsuselt igasuguse koostöö lõpetamist Türgi relvajõududega[79].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Turkey Syria offensive: Heavy fighting on second day of assault". BBC (inglise). 10. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoober 2019.
  2. ↑ "Syrian army to deploy along Turkish border in deal with Kurdish-led forces". Reuters (inglise keeles). 13. oktoober 2019. Vaadatud 16. oktoober 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2019. Vaadatud 13. oktoober 2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ "Turkey begins ground offensive in northeastern Syria". Al Jazeera (inglise keeles). 10. oktoober 2019. Vaadatud 16. oktoober 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ↑ https://www.voanews.com/extremism-watch/which-syrian-groups-are-involved-turkeys-syria-offensive
  6. ↑ Chase Winter (9. oktoober 2019). "Explained: Why Turkey wants a military assault on Syrian Kurds". Deutsche Welle (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2019. Vaadatud 2. november 2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ http://www.syriahr.com/en/?p=145344
  9. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2019. Vaadatud 28. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. ↑ https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-coalition-idUSKBN1WU1NW
  11. ↑ http://www.syriahr.com/en/?p=144078
  12. ↑ Marko Mihkelson (10. oktoober 2019). "Marko Mihkelson on Twitter: "Tõlkes kaduma läinud. Türgi operatsiooni nimi pole mitte "Rahukevad", nagu meil mitmel pool kirjutatakse, vaid "Rahu allikas"."". Twitter. Vaadatud 14. oktoober 2019.
  13. ↑ "Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria". BBC (inglise keeles). 7. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoober 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)"Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria". BBC (inglise keeles). 7. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoober 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ Bethan McKernan (9.10.2019). "Turkey launches military operation in northern Syria". The Guardian.
  15. ↑ "Turkey begins ground offensive in northeastern Syria". Al Jazeera. 9.10.2019. Vaadatud 10.10.2019.
  16. ↑ Candar, Cengiz (30.09.2019). "Erdogan's Syria plan: Resettling the Syrian refugees or ousting Kurds from their land?". Al-Monitor.
  17. ↑ "Syria is witnessing a violent demographic re-engineering". Financial Times.
  18. ↑ "Turkey's plan to settle refugees in northeast Syria alarms allies". Reuters. 8.10.2019 – cit. via www.reuters.com.
  19. ↑ "World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria". Al Jazeera.
  20. ↑ "Syria blames Kurdish forces for Turkish military offensive". Xinhua Net. 11.10.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2019. Vaadatud 11.10.2019.
  21. ↑ "Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij: Monitor". english.alarabiya.net (inglise). Vaadatud 13.10.2019.
  22. ↑ "Report: Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij". Reuters (inglise). 13.10.2019. Vaadatud 13.10.2019.
  23. ↑ "Syrian government forces set to enter Kobani and Manbij after SDF deal". The Defense Post (Ameerika inglise). 13.10.2019. Vaadatud 13.10.2019.
  24. ↑ "Syrian troops sent north to 'confront' Turkey over incursion, says state media". The National (inglise). Vaadatud 13.10.2019.
  25. ↑ "Syrian regime sends troops toward area of Turkey's anti-terror op". DailySabah. Vaadatud 13.10.2019.
  26. ↑ Turkey's military operation in Syria: All the latest updates
  27. ↑ http://www.middleeasteye.net/news/us-and-turkey-reach-agreement-temporarily-suspend-military-operation-syria
  28. ↑ https://www.bbc.com/news/world-middle-east-50091305
  29. ↑ https://www.miamiherald.com/news/nation-world/article236512698.html
  30. ↑ https://thedefensepost.com/2019/10/22/russia-turkey-syria-mou/
  31. ↑ "Safe Zone: Existing Project But Deferred Details". Enab Baladi (Ameerika inglise). 29.08.2019. Vaadatud 9.10.2019.
  32. ↑ Kurdistan24. "SDF command reveals details about buffer zone in northeast Syria". Kurdistan24 (inglise). Vaadatud 9.10.2019.
  33. ↑ "Turkey says U.S. stalling on Syria 'safe zone', will act alone if needed". Reuters (inglise). 9.10.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2019. Vaadatud 9.10.2019.
  34. ↑ "Erdoğan cites U.S.-Turkey disagreement over safe zone as joint patrols begin in Syria". Ahval (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2019. Vaadatud 9.10.2019.
  35. ↑ "Turkey to initiate own plans if safe zone deal fails". TRT World. 18.09.2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  36. ↑ "Turkey's Syria 'safe zone' deadline expires". gulfnews.com (inglise). Vaadatud 9.10.2019.
  37. ↑ Simkins, J. D. (8.10.2019). "Trump on pulling US troops out of Syria: 'We're not a police force'". Military Times.
  38. ↑ Crowley, Michael; Gall, Carlotta (8.10.2019). "In Trump, Turkey's Erdogan Keeps Finding a Sympathetic Ear". The New York Times.
  39. ↑ "Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria". BBC News. 7.10.2019. Vaadatud 10.10.2019.
  40. ↑ Hubbard, Ben; Gall, Carlotta (9.10.2019). "Turkey Launches Offensive Against U.S.-Backed Syrian Militia". The New York Times.
  41. ↑ "Report: Turkish warplanes bombing Kurdish targets in northeast Syria". Ynetnews. 10.07.2019.
  42. ↑ "Russian Special Forces open new Euphrates crossing between SDF, SAA lines: photos". Al-Masdar News. 7.10.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2019. Vaadatud 9.10.2019.
  43. ↑ "Kurdish-led SDF claim Syrian Army is preparing to capture Manbij". Al-Masdar News. 8.10.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2019. Vaadatud 14.10.2019.
  44. ↑ "The Turkish forces target the vicinity of Ras Al-Ayn area by shells and heavy machineguns, in conjunction with the arrival of new batches of factions loyal to Turkey to the latter's territory in the frame of the anticipated military operation • The Syrian Observatory For Human Rights". 8.10.2019.
  45. ↑ 45,0 45,1 45,2 45,3 "World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria". Al Jazeera.
  46. ↑ "EU concerned at new migrant wave from Turkish operation in Syria". France24.
  47. ↑ "NATO". NATO.
  48. ↑ "U.N. calls for protecting civilians in northeast Syria". Reuters.
  49. ↑ "Lindsey Graham turns on Trump over 'disaster' Syria move". The Independent.
  50. ↑ 50,0 50,1 50,2 50,3 "Saudi Arabia, UAE, Bahrain, and Egypt condemn Turkey's aggression on Syria".
  51. ↑ "Statement by the MFA of Armenia on the military invasion by Turkey in the north-eastern Syria".
  52. ↑ "I am very worried by indications of an imminent Turkish invasion in northeast Syria".
  53. ↑ "October – Tánaiste's statement on situation in north-eastern Syria – Department of Foreign Affairs and Trade".
  54. ↑ "Prime Minister Benjamin Netanyahu".
  55. ↑ "India slams Turkey for its 'unilateral military offensive' in northeast Syria".
  56. ↑ "Turkey's military incursion into Syria is a grave escalation; will cause untold humanitarian suffering, empower terrorist groups. The world must unite to avert a catastrophe, promote political resolution to the rights of all Syrians, including Kurds, to peace, dignity & security".
  57. ↑ "Iran opposes military action in Syria, Zarif tells Turkey". Times of Israel.
  58. ↑ "Iceland criticises the Turkish military offensive in Syria".
  59. ↑ "Italy is concerned by reports of imminent Turkish military operations in North-East Syria".
  60. ↑ "Jordan calls on Turkey to stop attack on Syria". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2019.
  61. ↑ "Canada condemns Turkey's military action against Kurdish forces".
  62. ↑ "Statement by the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Cyprus on the Turkish invasion of Syria".
  63. ↑ "Lebanon condemns Turkey operation in Syria". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2021.
  64. ↑ "Very disturbing news on #urkey launching military operation in Northeast of Syria".
  65. ↑ "Deeply dismayed by unilateral Turkish military action in NE #Syria and call on Turkey to cease operation".
  66. ↑ "France's Macron met spokeswoman of Kurdish-led Syria SDF forces". Reuters.
  67. ↑ "Kurdernas insatser för att besegra Daesh och förhindra spridningen av terrorism i regionen har varit centralt".
  68. ↑ "France and Germany condemn Turkish offensive in northeast Syria".
  69. ↑ "Finlandiya, Türkiye'ye silah satışını durdurdu".
  70. ↑ "PM call with President Trump: 9 October 2019".
  71. ↑ "Switzerland calls for restraint in latest Syria violence".
  72. ↑ "Dybt bekymret over tyrkisk militæroperation i Syrien" (taani keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  73. ↑ "The Turkish offensive will only worsen the situation of civilians and refugees".
  74. ↑ "Turkish army launches push into Syria, air strikes hit border town". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2019.
  75. ↑ "Spiegel: Hungarian veto delays EU warning to Turkey against invading Syria".
  76. ↑ "Explainer: Turkish operation may redraw map of Syrian war once again".
  77. ↑ "Meeting with Security Council permanent members".
  78. ↑ https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Demo-solidarisiert-sich-mit-Kurden-in-Syrien,demo2664.html
  79. ↑ https://www.cnv-medien.de/news/protest-in-cuxhaven-gegen-den-angriffskrieg-der-tuerkei.html

Välislingid

muuda
  2019. aasta Türgi sissetung Põhja-Süüriasse – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2019._aasta_Türgi_sissetung_Põhja-Süüriasse&oldid=6725999"