Musträhn

Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Musträhn (perekond).

Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tegu on Eesti suurima rähnilisega, keda liigitatakse nii paigalinnuks kui ka haudelinnuks.

Musträhn
Vana isaslind ja noorlinnud
Vana isaslind ja noorlinnud
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Rähnilised Piciformes
Sugukond Rähnlased Picidae
Perekond Musträhn Dryocopus
Liik Musträhn
Binaarne nimetus
Dryocopus martius
(Linnaeus, 1758)
Dryocopus martius distr.PNG

Musträhni eluiga on kuni 14 aastat.[1]

Musträhni pesitsusala pindala ulatub 38 900 000 km²-ni[2] Elupaikadena eelistab ta okasmetsasid ja männikuid, kuid näha võib ka teda lehtmetsades. Samuti võib kohata musträhni ka raiesmikel ja põlenud metsamaadel.

Musträhn kuulub III kaitsekategooriasse. Liik on soodsas seisus ning arvukus on tõusuteel. Eestis hinnatakse musträhni arvukuseks 6000–9000 haudepaari.[3]

VälimusRedigeeri

Musträhnil on üleni tuhm- või läikivmust sulestik. Tiivasulgedel on ka pruunikas varjund, kuid seda on hämaras raske eristada tumedast sulestikust, vaid päikese käes on see märgatav. Tänu musträhni pikale ja saledale kaelale tekib vaatlejale mulje, et linnu pea on keha suhtes ebaproportsionaalne. Isaslindu eristab emaslinnust pealagi, mis on üleni punane. Emaslinnul on punane vaid kukal. Kukla taga asetseb lisaks puhvis suletutt ning iseloomulik on ka terav kuklajoon.[4][5]

Musträhni pikkus on keskmiselt 40–46 cm, tiibade siruulatus on 67–73 cm ning kaal on vahemikus 300–370 grammi[5], mis teeb ta suurimaks Euraasia rähniliigiks[6]. Suuruse ja lennu iseloomu tõttu aetakse musträhni tihti segamini varesega[7], kuid neid saab eristada tiivalöökide järgi – musträhnil on tiivalöögid laperdavad nagu mänsakil. Samuti on musträhnile iseloomulikud ümara otsaga tiivad ning jäigad sabasuled.[8]

Linnu nokk ja silmad on värvuselt kollaka alatooniga. Noka ots on mustjas. Tänu tugevale ja pikale nokale trummeldab rähniline valjusti – päevas on musträhn võimeline tegema kuni 10 000 lööki[9] ning kahes sekundis 20 lööki[1]. Pika, kuni 10 cm pikkuse kidase keele abil ulatub ta osavalt puutüves pesitseva saagini.

Levik ja arvukusRedigeeri

Musträhn on paigutine parasvöötme paigalind, kelle levialaks on peamiselt Euraasia metsavöönd alates Kesk-Prantsusmaast ja Skandinaaviast kuni Korea, Jaapani, sahhalini ja kamtšatkani.[10]

Musträhn on laialt levinud nii üle maailma kui ka Eesti. Pesitsusala pindala on kokku umbes 38 900 000 km². Koduterritooriumi suurus jääb 200–1000 hektari sisse[6]. Tegu on ühe üldlevinuma ja arvukama rähniliigiga Eestis, kelle arvukus ulatub 6000–9000 haudepaarini.

 
Musträhn Eestis

ElupaigadRedigeeri

Musträhn eelistab elupaigana vanemaid suuri okasmetsasid ja kõrgtüvelisi hõredaid männikuid, kuid satub ka lehtmetsadesse. Lindu võib kohata ka raiesmikel ja põlenud metsamaadel.[11]

Musträhni elupaik on hästi äratuntav tänu suurtele tüveuuristustele ja -õõnsustele. Pesaõõnsuseid rajatakse igal aastal uuesti.[12] Tihti kolitakse talvel metsast välja, asutakse elama mõnda parki või koduaeda. Vana männi või pöögi tüvesse raiutud vanad pesad leiavad kasutust näiteks väiksemate kakkude, õõnetuvide, sõtkate või ka oravate poolt.[5]

Musträhni teeb eriliseks suutlikkus uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse. See annab musträhnile ökosüsteemis tähtsa omaduse, sest tänu nende rajatud mikroelupaikadele saavad hiljem oma pesapaiga rajamist jätkata ka väiksemad rähniliigid, mis kokkuvõttes suurendab kogu ala elurikkust.[6]

PesitsemineRedigeeri

 
Dryocopus martius pinetorum
Musträhn puhastab pesaõõnt (Holland, 2012)

Musträhn pesitseb enamjaolt üle kogu Eesti, Lääne-Eestis ka väikeste saludega poolavatud maastikul.[13] Pesitsemist ei toimu ainult kultuurmaastiku valdavusega piirkondades. Igal aastal pesitseb umbes 6000–9000 haudepaari.

Eraldiolevaid pesitsusalasid leidub Vahemere maadel, Krimmis, Kaukaasias ja Kesk-Hiinas.[10]

Pesitsemise algusest annab märku isaslinnu trummeldamine märtsikuus ning pesitsusperioodi lõpuks saab lugeda juuni II poolt, kui noored musträhnid lennuvõimestuvad.

Musträhn eelistab oma pesa rajada võimalikult kõrgele haava- või männipuu tüvesse. Pesa raiumiseks kulub mitu nädalat või koguni kuu. Pesa ava on ovaalne, läbimõõduga ca 10 cm ning õõne sügavus ulatub peaaegu meetrini. Pesa ainsaks vooderduseks on pesa tegemise käigus tekkiv hakkpuit.[14]

Munemine algab aprilli lõpus või mai alguses. Pessa munetakse keskmiselt 4–6 muna, mis on tavaliselt valged, mõõtmetega 25x20mm. Haudumise kui ka toitmise eest hoolitsevad mõlemad vanemad, kuid poegade turvalisuse tagab öösiti isaslind.

Haudeperiood kestab 12–14 päeva, peale mida kooruvad roosaka nahaga, paljad ja pimedad pojad, kes avavad 12 päeva pärast sündimist oma silmad. Neli nädalat pärast koorumist lahkuvad noored musträhnid oma pesast.[5]

PaaritumismängRedigeeri

Musträhnidel on omapärane paaritumismäng. Seda seetõttu, et see saab alguse metsaservast ning lõpeb sügaval metsas pesaehitusega. Sisuliselt mängib emaslind isaslinnuga: emaslind lendab madalamale puutüvele, siis isaslind lendab talle järele, kuid veel madalamale, seejärel taganeb emane spiraalis ümber puutüve, kuid seda kõrgemalt ning seejärel liigutakse järgmisele puule. Isaslind seejuures, ei jää sammukestki maha. Kogu mäng kordub seni, kuni jõutakse sügavale metsa, kus algab pesaehitus.[8]

 
Musträhni töö

ToitumineRedigeeri

Musträhn on karnivoor ehk loomtoiduline lind. Toiduvalik on sellel liigil suhteliselt etteaimatav, kitsas ja järjepidev.[15] Tema lemmiksöögiks on hobusipelgad, keda leiab kahjustatud puudest. Päevases toidukorras on musträhn võimeline sööma tuhatkond sipelgat.[16] Samuti toitub musträhn nii puidus elavatest putukatest, üraski ja siku vastsetest kui ka muudest selgrootudest.[8]

Talviti on peamiseks toiduks sipelgate perekonda kuuluvad kuklased.[17] Kuklasepesa külmunud pealiskoorest saab ta jagu tänu oma tugevale nokale, millega uuristab pesasse augu ning mille kaudu ta pääseb toiduni.

Häälitsus ja laulRedigeeri

Musträhni üksikhüüde häälitsus
Musträhni trummeldus
Musträhni territooriumihäälitsus

Musträhnil eristatakse mitmeid häälitsusi.

Kevadine laul klü-klüi-klüi on ühtlane ja kõlav, kogu stroof on ühel helikõrgusel[13]. Kevadine trummeldamine, mis kuulutab territooriumi hõivatust, on võimeline kostuma mitmete kilomeetrite kaugustele, see on pikk ja tärisev.

Paaritushüüd on sarnane haki järsu ja heleda häälitsusele, kuid musträhni häälitsuse tunneb ära paarishüüde gluit-gluit-gluit järgi.[18]

Musträhnil eristatakse veel üksikhüüdu valju pasundava kljöö-ga ning ärevushüüdu kiledalt kõlava klöö-na. Lennu ajal ja asukohta vahetades hüüab musträhn krii-krii, kuid maandumisel võib kuulda valju vilet klüüü.[1][13][18]

Ohustatus ja kaitseRedigeeri

Musträhn liigitub 2020. aasta seisuga looduskaitse III kategooriasse.[19]

Musträhni vaenlaseks võib lugeda metsnugist, kes kujutab ohtu nii munadele kui ka poegadele. Samuti on metsnugis võimeline omastama musträhnide pesad, mistõttu mõjub metsnugiste rohke arvukus musträhnidele negatiivselt.[17] Lisaks on liiki hakanud üha enam ohustama sobivate elupaikade pindala vähenemine, mis tuleneb näiteks metsaraidest.[8]

Musträhn on iseloomulik liik vanadele, bioloogiliselt mitmekesistele metsaelupaikadele. Koos selle liigiga elavad paljud vanade metsade liigid. Seega toimib musträhn teiste ohustatud (metsa)liikide suhtes katusliigina.[20]

Musträhnide kaitse tagatakse pesitsusterritooriumi (elupaik) tsoneeritusega sihtkaitsevööndises.[20]

Roll ökosüsteemisRedigeeri

Musträhn täidab ökosüsteemis kahte tähtsat rolli. Esiteks hävitab musträhn puidukahjureid ning kontrollib nende populatsiooni, kaitstes sellega puid ning tehes neist sellega metsa jaoks kasulikud linnud. Teiseks toimivad musträhnid ökosüsteemis katusliigina.[20]

Rahvapärased nimedRedigeeri

Musträhni kõige levinumaks nimetuseks on nõgikikas, kuid lind on omastanud veel mitmeid teisi rahvapäraseid nimesid. Nendeks on: kärg, mõtskikas, mustmeetsas, vihmatrill, metskukk, laanekukk, vihmakukk, pähklikukk, mustrõõt, siplase kuningas, reedutaja, kärr, korr, poristi, puukoristaja, palukärg, metskukk, kuik.[11]

RahvapärimusRedigeeri

Musträhnidega levib mitmeid uskumusi ja mütoloogilisi kujutlusi. Näiteks on kuuldud, et musträhn on see lind, kellelt saab hankida imeheina, mis avab kõik lukud.

Musträhnide kohta levib Soome rahvajuttudes uskumus, et musträhni õue ilmumine on halb enne.[21] Kirde-Eestis on rähnile iseloomulik nimetus toonetikas, mis tähendab tõlkes surmarähni[22]. Samuti usutakse, et kui musträhn tuleb maja seinu toksima, sureb keegi maja elanikest.[21]

Lõuna-Eestis teatakse, et musträhni trummeldamine olevat märguandeks, et takud peavad naistel kedratud olema ning rähnide hüüdu suvel on peetud just vihmaendeks.[22]

On kuuldud, et musträhni on kasutatud ka rahvameditsiinis abistamiseks, kus näiteks musträhni nokast tehtud hambaork pidi hambavalu ära võtma. Vana uskumuse kohaselt saavat koolikuid ja muid koduloomade terviseprobleeme ravida, kui anda haigetele loomadele alkoholi, mille sees oli kuivatatud musträhn.[21]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Aruoja, Tanel, Põder, Jaak. "Musträhn ehk rahvapäraselt nõgikikas". Looduspilt.ee. Vaadatud 12.11.2022.
  2. "Black Woodpecker Dryocopus martius". 12.11.2022.
  3. Elts, J. jt. (2013). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Aruanne.
  4. Rob Hume (2014). Linnuvaatleja ABC. Tallinn: Varrak.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Eve Mägi (2010). 101 Eesti lindu. Tallinn: Varrak.
  6. 6,0 6,1 6,2 Pass, Eliisa. (2020). "Musträhn loob soodsad elutingimused paljudele metsaliikidele". Linnuvaatleja. Vaadatud 12.11.2022.
  7. Dr. Paul Sterry (2006). Mis lind see on?. Tallinn: Varrak.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 "Musträhn". Bio.edu.ee. Vaadatud 12.11.2022.
  9. Puverel C, Abourachid A, Böhmer C jt. (2019). This is my spot: What are the characteristics of the trees excavated by the Black Woodpecker? A case study in two managed French forests. – Forest Ecology and Management 453: 117621.
  10. 10,0 10,1 Olav Renno (1993). Eesti Linnuatlas. Tallinn: Valgus.
  11. 11,0 11,1 "Musträhn". Bio.edu.ee. Vaadatud 12.11.2022.
  12. Pomerants, Marko. (2016). Kõnnumaa Looduskaitseala kaitse-eeskiri.
  13. 13,0 13,1 13,2 Jan Pedersen, Lars Svensson (2022). Linnulaul. Tallinn: Tänapäev.
  14. Gorman, G. (2008) Central and Eastern European Wildlife. Bradt Travel Guides, Buckshire.
  15. Mikusiński, Grzegorz (1995). "Population trends in black woodpecker in relation to changes and characteristics of European forests". Ecography. 18 (4): 363–369.
  16. "Musträhni "töömaa"". Looduskalender.ee. Vaadatud 12.11.2022.
  17. 17,0 17,1 Muusikus, Ingmar. (2022, juuni). Musträhn – silmatorkav tegelane metsamaastikul. – Sinu Mets 67, 18.
  18. 18,0 18,1 Eerik Kumari (1984). Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus.
  19. Katrin Jõgisaar (2020). "III kaitsekategooriana kaitse alla võetud liigid". Bioneer.ee. Vaadatud 12.11.2022.
  20. 20,0 20,1 20,2 Keskkonnaamet (2017). "Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027". Vaadatud 12.11.2022.
  21. 21,0 21,1 21,2 UPM Forest Life (2020). "Musträhn". Vaadatud 12.11.2022.
  22. 22,0 22,1 Mall Hiiemäe. "Linnud". Folklore.ee. Vaadatud 13.11.2022.

VälislingidRedigeeri

  • [1] Musträhni häälitsused
  • [2] Musträhn