Raiesmik

Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.^[1]^[2] Ka metsamaa, kus puuvõrade liitus on raietega viidud alla 30 protsendi.^[3]

Raiesmikel muutuvad esialgse metsaeluga võrreldes nii mikrokliima, valgusolud kui ka muldade niiskus- ja toiterežiim, aga ka taimestik (näiteks Eestis metsmaasika välu) ja loomastik (näiteks Eestis hariliku rästiku elupaigana).

Raiesmiku edasine areng sõltub ka maaomaniku rahalisest olukorrast. Tavaliselt jäetakse väiksematele raiesmikele mõned üksikud puud seemnepuudeks (näiteks männiraiesmikul männid).

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. 6. köide: PAIS-RUMO. Tallinn: Valgus, 1974, lk 399.
↑ Sissekanne Eesti entsüklopeedias
↑ Vabariigi valitsuse määrus, Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine, 120. (vaadatud 06.12.2013)

Välislingid muuda

Urmas Peterson, Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel Eesti Loodus, 04/2003

[1] Eesti nõukogude entsüklopeedia. 6. köide: PAIS-RUMO. Tallinn: Valgus, 1974, lk 399.

[2] Sissekanne Eesti entsüklopeedias

[3] Vabariigi valitsuse määrus, Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine, 120. (vaadatud 06.12.2013)

[1]

[2]

[3]