Raiesmik
Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.[1][2] Ka metsamaa, kus puuvõrade liitus on raietega viidud alla 30 protsendi.[3]
Raiesmikel muutub esialgse metsaeluga võrreldes nii mikrokliima, valgusolud kui ka muldade niiskus- ja toiterežiim aga ka taimestik (näiteks Eestis metsmaasika välu) ja loomastik (näiteks Eestis harilike rästikute elupaigana).
Raiesmiku edasine areng sõltub ka maaomaniku rahalisest olukorrast. Tavaliselt jäetakse väiksematele raiesmikele mõned üksikud puud seemnepuudeks (näiteks männiku raiesmikul männipuud).
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. 6. köide: PAIS-RUMO. Tallinn: Valgus, 1974, lk 399.
- ↑ Sissekanne Eesti entsüklopeedias
- ↑ Vabariigi valitsuse määrus, Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine,120., Veebiversioon (vaadatud 06.12.2013)
VälislingidRedigeeri
- Urmas Peterson, Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel Eesti Loodus, 04/2003