Ava peamenüü

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.

Kultuurmaastiku mõiste võttis kasutusele saksa geograaf Otto Schlüter.

Tavaliselt sisalduvad kultuurmaastikus elemendid, millel on mingile inimrühmale kultuuriline või sotsiaalmajanduslik tähendus. Kultuurmaastike hulka kuuluvad kultuuristatud sood, põllustatud moreentasandikud jms.

Kultuurmaastiku ja loodusmaastiku vaheline piir pole terav. Kui inimtegevus piidub kohaliku elustiku majandamisega, nimetatakse sellist kultuurmaastikku pärandmaastikuks.

TerminoloogiastRedigeeri

Mõnikord nimetatakse kultuurmaastikku (-maistut) ka lihtsalt maistuks. Sõna "maistu" võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soomekeelse sõna maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega[1].

Õigekeelsussõnaraamat (2006) nimetab maistuks (geograafiliselt) eriilmelist maa-ala.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 13.12.2011)