Must eebenipuu
Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) on lehtpuuliik eebenipuu (diospüüri) perekonnast. Must eebenipuu kasvab looduslikult Lõuna-Indias ja Sri Lankal.
Must eebenipuu | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
Sugukond |
Eebenipuulised Ebenaceae |
Perekond |
Eebenipuu Diospyros |
Liik |
Must eebenipuu |
Binaarne nimetus | |
Diospyros ebenum Koenig ex Retz. |
Eebenipuud tuntakse eelkõige tema musta puidu poolest. Puu on igihaljas ning aeglase kasvuga. Must eebenipuu kasvab kuni 30 meetri kõrguseks. Sirge tüve läbimõõt võib ulatuda 750 millimeetrini. Lehe pikkus on 6...15 sentimeetrit ja laius 3...5 sentimeetrit. Puu viljad on umbes kahesentimeetrise läbimõõduga hurmaaga sarnanevad marjad.
Eebenipuu puit on kõva ja suure tihedusega (umbes 1200 kg/m3). Puit on peene ja ühtlase tekstuuriga ja suhteliselt sirgete kiududega. Lülipuit on tumepruun kuni must, väheväärtuslik maltspuit aga kollakas.
Oma kõvaduse tõttu on eebenipuit suhteliselt raskesti töödeldav, kuid tänu tihedusele ja ühtlusele hästi poleeritav, mistõttu võimaldab saavutada ülimalt sileda ja läikiva pinna.
Puidust valmistatakse dekoratiivtooteid (eriti treitooteid) ja muusikariistu. Traditsiooniliselt valmistatakse eebenipuidust musti malendeid ja klaveri musti klahve. Pärast peitsimise ja teiste töötlusviiside kasutuselevõttu on eebenipuit osa oma eripärast kaotanud.
Vanas Indias usuti, et eebenipuit neutraliseerib mürke, mistõttu kasutati seda jooginõude valmistamiseks. Puu lehti on kasutatud tubaka aseainena.
-
Eebenipuidust elevandid
-
Eebenipuidust malendid