Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki on idadiospüüri vili, botaaniliselt mari.

Õied, millest moodustuvad hurmaad
Hurmaad puu otsas
Terve ja lahtilõigatud hurmaa
Viljade kuivatamine
Kuivatatud hurmaa

AjaluguRedigeeri

Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle vilju on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 eKr. Puud viidi kultuuri 5. või 6. sajandil.[1]

KultivaridRedigeeri

Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 idadiospüüri kultivari, mida kasvatatakse lähistroopilises kliimavöötmes ja parasvöötmes. Lõviosa maailma kogutoodangust annavad vähesed kultivarid.[1] Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.[2]

Viljade välimus ja valmimineRedigeeri

Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Küpse vilja mass on tavaliselt vahemikus 100–300 (400) grammi ning küpsust kontrollitakse sageli suhkrusisalduse määramisega.[1]

Parkainete mõju kaotamineRedigeeri

Noor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate parkainete tõttu eriti adstringeeriva toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Ülejäänud sortidel tuleb kootavat toimet vähendada viljade töötlemisega. Puuviljakasvatajad kasutavad protsessi läbiviimiseks süsinikdioksiidi. Valminud viljad hoitakse 24 tundi 90–100% CO2 keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C). Parkainete koagulatsiooniprotsessi lõpetamiseks lastakse viljadel veel 24–48 tundi veel 20° juures tavalises õhus seista. Mõnikord lisatakse protsessi kiirendamiseks ja vilja tekstuuri paremaks väljatoomiseks süsihappegaasile veel etanooli auru. Alternatiivset meetodit kasutatakse kasvuhoones kasvatavatel viljadel. Parkainete mõju kaotamiseks seotakse (vahetult enne viljade valmimist) puu otsas rippuvate viljade ümber polüetüleenist kotid, kuhu lisatakse veidi etanooligeeli. Sellise meetodiga kaotab hurmaa vintsked omadused 1–2 ööpäevaga.[1]

Tootmine ning värskete hurmaade toiteväärtus ja biokeemiline koostisRedigeeri

Suurimad tootjad 2009. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Hiina 2 871 202 71,5
  Lõuna-Korea 450 000 11,2
  Jaapan 258 000 6,4
  Brasiilia 171 555 4,3
  Aserbaidžaan 135 549 3,4
  Itaalia 52 581 1,3
  Iisrael 36 324 0,9
  Usbekistan 34 000 0,8
  Uus-Meremaa 2 700 0,1
  Iraan 1 632 0,04
Maailm kokku 4 015 752 100
Toitained[3]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Vesi 80,32 g
Kalorsus 70 kcal
Valgud 0,58 g
Lipiidid 0,19 g
Tuhk 0,33 g
Süsivesikud 18,59 g
Sahharoos 1,54 g
Glükoos 5,44 g
Fruktoos 5,56 g
Kiudained 3,6 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca) 8,0 mg
Raud (Fe) 0,15 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Fosfor (P) 17,0 mg
Kaalium (K) 161,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Tsink (Zn) 0,11 mg
Vask (Cu) 0,11 mg
Mangaan (Mn) 0,36 mg
Seleen (Se) 0,6 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 7,5 mg
B1 0,03 mg
B2 0,02 mg
B3 0,10 mg
B4 7,60 mg
B6 0,10 mg
E 0,73 mg
A 81 μg
β-karoteen 253 μg
β-krüptoksantiin 1447 μg
Folaadid 8,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
834 μg
K 2,6 μg

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 6.12.2011. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 5.12.2011. Inglise.

VälislingidRedigeeri