Mistral (raketisüsteem)

Mistral
	Mistrali relvasüsteem paigaldatuna veokile
Tüüp	MANPAD
Päritoluriik	Prantsusmaa
Teenistusajalugu
Teenistuses	1988–...
Kasutajad	Loend
Sõjad	Teine Kongo sõda
Tootmise ajalugu
Konstruktor	MBDA
Tootja	MBDA
Tehnilised andmed
Pikkus	1,86 m
Läbimõõt	90mm
Meeskond	1
Tõhus laskeulatus	6 km
Lõhkepea kaal	2,95 kg

See artikkel räägib raketisüsteemist; Tuule kohta vaata Mistraal

Mistral on lühimaa-õhutõrje maa-õhk-tüüpi raketisüsteem, mida toodab Prantsusmaa ettevõte MBDA. Mistral põhineb Prantsusmaa kantaval raketisüsteemil SATCP (Sol-Air À Très Courte Portée). Mistrali süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes.^[1]

Mistral on mõeldud madalate (kõrgus kuni 3–4 km) ja lähedalasuvate õhuründevahendite (pommitajate, ründelennukite, helikopterite) vastu. Mistrali tõhus laskekaugus on umbes 5 km. Kaugemate sihtmärkide tabamine on võimalik, kuid nende tabamise ja hävitamise tõenäosus väheneb. Raketi maksimaalne kiirus on 2,6 machi (helikiirust) ehk umbes 800 m/s. Raketi manöövrivõimelisus on üle 25 G.^[2] Raketi seadmiseks transpordiasendist laskeasendisse kulub alla paari minuti.^[2]

Süsteem kasutab sihtmärgi soojusjälje leidmiseks ja lennuvahendi jälitamiseks infrapunaandurit.

Rakett töötab lase-ja-unusta meetodil, st. pärast sihiku lukustamist ja lasu sooritamist juhib rakett end ise sihtmärgini ja hävitab selle.^[1] Sihtmärgi otsimiseks kasutatakse lennuvahendi kiiratavat infrapunakiirgust ja mootorite väljalaskegaaside soojusjälge. Soojusallika tuvastamisel on võimalik sihik antud soojusjälje kujule lukustada. Süsteem tuvastab korraga mitut infrapunakiirguse lainepikkust ja töötleb saadud pilti nii, et raketti poleks võimalik peibutistega mõjutada. ^[3] Pärast raketi sihiku lukustamist hoiab andur end püsivalt sihtmärgile suunatuna ja juhib vastavalt selle liikumisele raketti sihtmärgi suunas.

Raketil on kaks mootorit. Esimene mootor töötab lühikest aega pärast lasu sooritamist ja selle ülesanne on rakett torust välja paisata. Teine mootor käivitub ohutul kaugusel laskemeeskonnast ja laskeseadmest ning tagab raketi kiiruse saavutamise ettenähtud aja jooksul.

Raketil on 3 kg raskune lõhkelaeng, mis on ümbritsetud volframkuulikestega. Raketil on kontaktandur ja laseriga kaugusandur, mis paneb raketi plahvatama kindlal kaugusel lennuvahendist. Raketil on ka enesehävitussüsteem. Kui rakett teatava aja jooksul pärast väljalaskmist sihtmärki ei taba, siis rakett plahvatab ja hävitab enese.

Lühimaa-õhutõrje muuda

Lühimaa-õhutõrjesüsteem Mistral on mõeldud jalaväebrigaadi õhutõrjeks ja on mõeldud eelkõige ründelennukite ja lahingukopterite tõrjumiseks. Seda saab kasutada ka tähtsate objektide, näiteks sadamate, lennuväljade ja valitsushoonete kaitsmisel, samuti saab sellega turvata sündmusi.^[4]

Eesti relvahange muuda

2007. aastal sõlmiti MBDA ja Rootsi SAAB tehastega hankeleping lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral ostmiseks. Eesti jaoks oli see suurim senitoimunud relvastuse hankeleping. Selle lepingu kogumaksumus oli ligi miljard krooni.

Ostetud õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistrali rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarite, juhtimiskeskuste ja sidesüsteemide tarnijaks oli SAAB AB Rootsist ja rakettide ja laskeseadmete tarnija oli MBDA France. Haget hakati ette valmistama 2002. aastal ning 2007. aasta veebruaris sõlmiti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel leping.^[5]

2009. aastal käisid Õhutõrjepataljoni kaitseväelased ja Kõrgema Sõjakooli õhutõrje eriala kadetid relvasüsteemi esmakordselt laskmas Soome pinnal, kuna sobivat laskmiste ala Eestis selleks ei leidunud.^[6]

2010. aastal toimusid õppelaskmised Läti pinnal, kus osalesid ka esimesed Mistrali relvasüsteemi väljaõppe saanud ajateenijad.^[7]^[8]

2011. aastal toimusid esimesed Mistrali õppelaskmised Eesti pinnal, Padise vallas Ristininas.^[9] Enne seda toimusid laskmised välismaal, kuna Eestis ei olnud kasutamiseks sobivat polügooni. Seekordsed laskmised erinesid lisaks veel selle poolest, et häire anti meeskondadele liikumise ajal ja laskmine toimus veoauto kastis paiknevalt laskeplatvormilt. Kõik 9 väljalastud raketti tabasid sihtmärke, milleks olid Belgiast ostetud lennukimaketid.^[10]

2012. aastal osteti Soomest kokku 283 050 euro eest lisaks õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmeid, väljaõppe- ja hooldusseadmeid ning varuosasid koos laevadele paigaldatavate 23 mm õhutõrjekahuritega ZU-23-2. Ostetud vahendid täiendavad 2007. aastal saadud süsteemi ja vähendavad olemasoleva süsteemi väljaõppe- ja elutsüklikulusid.^[11]

8. mail 2012 lasid Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ajateenijad Vihula vallas Rutjal õhutõrje raketisüsteemi Mistral.^[12] Kõik väljalastud raketid tabasid sihtmärgiks olnud mudellennukeid.^[13]

Relvaplatvormid muuda

Mistralil on mitmeid erinevaid süsteeme, millega on neid võimalik paigaldada soomukitele, laevadele ja helikopteritele (näiteks Aérospatiale Gazelle, Denel Rooivalk ja Eurocopter Tiger^[14]). Valmistatud on põhiliselt kolme laskeplatvormi versiooni: Manpad, Simbad ja Atam.

Manpad muuda

Autole paigutatud Manpadi laskeseade

Mistral-MANPAD on 2–3 inimese kasutatav laskeseadme versioon, mis on paigaldatav ka kandesõidukile. Süsteemi on võimalik 60 sekundi jooksul transpordiasendist laskevalmidusse seada.^[1]

Manpadi süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes. Eestis on Mistral Manpadi süsteem paigutatud põhiliselt veokitele Unimog ja selle relva meeskonnas on 4 inimest. Veokile paigutatud laskeseade võimaldab läbida suuremaid vahemaid lühema ajaga ja autoga on võimalik kaasa võtta suurema hulga varustust. Süsteemi on võimalik edukalt kasutada ka maismaal ilma veoki platvormita, kuna sellel on kolmjalg laskeseadme paigutamiseks maapinnale. Raketi kaal on 19,5 kg^[15] ja kolmjala kaal on 23,5 kg.^[2] Veokile paigutatud laskeseadme valmisseadmiseks laskeasendisse kulub alla 2 minuti.^[2]

Simbad/Sardal muuda

Simbad – kahe raketiga õhutõrjeraketisüsteem

Mistral-Simbad on sõjalaevale paigutatud õhutõrje- ja raketitõrjesüsteem.

Simbad – kahe raketiga üksus, mis paigaldatakse laevadele.

Simbadi täiendatud versiooni nimeks pannakse Simbad RC.

Tetral – äsja algatatud nelja raketiga versioon.

Mõlemad, nii Tetral kui ka Simbad RC on laeva tekilt kaugjuhitavad.

Sardal – kuue raketiga versioon.

ATAM muuda

Mistral-ATAM – õhk-õhk tüüpi versioon kopteritele.

Lahinguvõimekus muuda

Mistrali raketisüsteemi rakette on välja tulistatud üle 2000 ja nende edukuse määr õppuste ajal jääb 93%^[1] juurde.

Kasutamine muuda

1974. aastal hakati Mistrali süsteemi välja töötama ja aastal 1988 võeti selle esimene versioon (S1) kasutusele. 1997 tuli välja teine versioon Mistral-2 (M2).^[1]

Selle seeriatootmist alustati 1989. aastal ja nüüd on see kasutusel 27 riigi 40 relvajõus^[1] (8 Euroopas, 8 Aasia – Vaikne ookeani piirkonnas, 5 Lõuna-Ameerikas, 3 Lähis-Idas).

Kokku on tellitud/müüdud üle 16 000 raketi.

Hiljuti esitas tellimuse Tai kuninglik merevägi Sardali/Mistrali õhukaitsesüsteemi hankimiseks. Tehingu väärtuseks on hinnatud 45,7–76,2 miljonit eurot. Süsteemid paigutatakse mereväe kahele Naresuani klassi fregatile ja kahele vastvalminud Pattani klassi patrull-laevale.

Kasutavad riigid muuda

Mistrali raketi väljalaskmine Prantsuse-Rumeenia ühise sõjaväelise õppus käigus. (Capu Midia lasketiir).

2012. aasta seisuga on relvasüsteem kasutusel järgmistes riikides: Austria, Belgia, Brasiilia, Brunei, Ecuador, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Indoneesia, Iraan, Iisrael, Keenia, Maroko, Uus-Meremaa, Norra, Omaan, Pakistan, Singapur, Hispaania, Tai, Venezuela.

Sama klassi raketid muuda

Mistraliga võrreldavad õhutõrje raketid on USA FIM-92 Stinger ja Nõukogude Liidus välja töötatud 9K38 Igla. Põhiline erinevus Mistrali ja nende rakettide vahel on see, et Mistrali raketi laskmiseks on alati vaja laskeplatvormi. Stingerit ja Iglat on võimalik lasta ilma platvormita, näiteks õlalt.