Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev

Vürst Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi (1864. aastast Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; 22. september 18362. veebruar 1892 Aachen) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Mihhail Šahhovskoi sündis Valentin Šahhovskoi (1801–1850) ja tema esimese naise Jelizaveta Aleksandrovna Muhhanova (1803–1836) pojana. Tal oli õde Natalja Šahhovskaja [1] ja tema vanem vend Aleksandr Šahhovskoi (1831–1906) oli õuemeister ja salanõunik.

1869. aastal määrati Mihhail polkovniku auastmes Riia sõjaväeringkonna staabiülemaks, seejärel oli ta aastail 18701875 Eestimaa kuberner ja ülendati kindralmajoriks.

15. jaanuaril 1875 kanti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse suguvõsana nr 284.[2] [3]

Vahemikus 1. jaanuar 1876 kuni 11. veebruar 1879 oli ta Tambovi kuberner.

12. märtsil 1879 nimetati ta keisrinna Maria Fjodorovna asutatud heategevusühingu Moskva osakonna usaldusisikuks (почетный опекун Московского присутствия Опекунского совета ведомства императрицы Марии Федоровны) ja ta jäi sellele ametikohale kuni surmani.[4] Pärast usaldusisikuks määramist elas ta peamiselt Moskvas. 1881 ülendati ta kindralleitnandiks ja talle anti Valge Kotka orden.

Oma viimastel eluaastatel oli ta tõsiselt haige ja 1891. aasta lõpus suundus ravile Saksamaale. Sealt ta tagasi enam ei tulnudki ja suri 55-aastaselt 2. veebruaril 1892 Aachenis.

AutasudRedigeeri

PerekondRedigeeri

 
Pokrovskoje-Strešnevo mõisa härrastemaja Moskvas.

Ta oli 1862. aastast abielus Eugenie von Breverniga (Евгения Федоровна (фон Бреверн) Шаховская-Стрешнева-Глебова; ~1841–1924), kes oli Jägala mõisast pärit kindralmajor Ferdinand von Breverni (Федор Логгинович Бреверн; 1799/1802–~1863) ja Natalja Petrovna Glebova-Strešneva (Наталья Петровна Глебова-Стрешнева) tütar.[5] Abikaasa ema oli Pjotr Fjodorovitš Glebovi ja Jelizaveta Petrovna Strešneva (surn. 1793) tütar, nende järgi sai Mihhail 1864. aastal õiguse kasutada kõigi kolme perekonnanime järgi vürst Šahhovskoi-Glebov-Strešnevi nime.

1864. aastal päris 23-aastane abikaasa Eugenie oma ema esivanematele Glebovitele kuulunud Pokrovskoje-Strešnevo mõisa Moskvas[6] [7]

Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva järgi on nimetatud 1901. aastal valminud Moskva–Vindavi raudteelõigul (:ru:Московско-Виндаво железная дорога) asuv Šahhovskaja asula ja Šahhovskaja raudteejaam (Железнодорожная станция Шаховская).[8]

Pärast abikaasa surma ostis riigidaam ja vürstinna Eugenie endale 275 000 rubla eest 9. märtsil 1911 Haapsalu külje alla, Ridala kihelkonnas asunud Uuemõisa mõisa koos Vilklaga, mis jäid tema valduseks kuni 1919. aasta maareformiga mõisad võõrandati.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Шаховская Наталья Валентиновна (1848)
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930 lk.311
  3. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882 vapp info
  4. Biografija.ru: Шаховской-Глебов-Стрешнев князь Михаил Валентинович
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930 lk.43
  6. ГЕЛИКОН-ОПЕРА: История дома на Никитской
  7. :ru:Усадьба Покровское-Стрешнево
  8. http://ia-shah.mosoblonline.ru/fotoalbum/211.html
  9. Uuemõisa mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris
Eelnev:
Mihhail Nikolajevitš Galkin-Vraskoi
Eestimaa kuberner
18701875
Järgnev:
Viktor Petrovitš Polivanov